Liisa Pakosta saavad Eesti õppeasutused üha paremini hakkama vaimsete probleemidega lastega. "Suur probleem on selles, et ei julgeta sellest probleemist rääkida, sageli ei julge sellest rääkida ka lapsevanemad ise, ning mida varem laps abi saab, seda parem, aga kui head koostööd lapsevanema ja kooli vahel pole, siis on keeruline," ütles ta ja rõhutas, et väga oluline on see, et võtta vaimse spektri probleemidest rääkides hirmu maha. "Ainult nii on võimalik seda last aidata."

Samuti sõnas Pakosta, et kuigi olukord on paremaks läinud, siis on psüühilised probleemid Eestis siiski pigem tabuteema. "Ma saan aru küll, et inimesed kardavad neid häireid, mida võib-olla silmaga ei ole näha, aga seda hirmu võiks olla vähem ja sellist julgustamist rohkem, et me peaks lugu sellest, kui inimesed ise julgevad sellest rääkida."

"Tegelikult öeldakse, et vaimse spektri häired tulevad ette igal neljandal inimesel elu jooksul, kas siis lühemat või pikemat aega," mainis ta ja nentis, et seega on meie ümber väga palju inimesi, kes on nende häirete all kannatanud. "Oluline, mida rõhutada, on see, et meil on Eestis seadustega kohustatud nii koolidele, lasteaedadele kui ka töökohtadele, et need inimesed, kes on tugevamad, peavad julgustama inimesi oma murest rääkima," selgitas Pakosta, lisades, et meil on seadusega kohustus hoolida. "Töökohtadel tuleb luua selline õhkkond, et kui sul on mure, siis mine räägi näiteks personalitöötajaga, me käime sinu infoga väga delikaatselt ümber ja kui vaja, siis teeme ka vajalikud kohandused."

"Eesti taluühiskonnas on see olnud väga tähtis inimlik väärtus, et me hoolime kõigest ja võimaldame kõigil tööd teha," ütles Liisa Pakosta ja tõi näitena välja "Tõe ja õiguse". "Isegi seal peremees tassib jalgadest haigeks jäänud kraavikaevajat, aga me teame isegi seda, et ka kõik küla ullikesed pandi lusikaid voolima."