Sotsiaalkindlustusameti lastemaja juht Anna Frank-Viron kinnitas, et tuleb meeles pidada, et need lapsed, kes väärkoheldaseks, ja need vanemad, kes niiviisi käituvad, et täiesti Eesti inimesed. "Need ei ole kuskilt Ameerikast või tundmatult saarelt tulnud inimesed, nii lapsed kui väärkohtlejad on meie enda omad," mainis ta ja rõhutas, et väärkoheldud lapse tunneb ära sellest, kui ta käitumine on muutunud. "Kui laps on enne aktiivne olnud ja on muutunud passiivseks või rõõmsameelne laps on muutunud nukraks, aga muutused võivad olla ka positiivsed, näiteks sportlike laste tulemused võivad hoopis tõusta."

Tänaseks on lastemajad nii Tallinas kui Tartus, kuhu sa pöörduda kõikjalt üle Eesti. "Lastemajas on erinevad ruumid ja ka erinevad spetsialistid tulevad sinna kokku, et seda juhtumit käsitleda," selgitas Frank-Viron ja mainis, et majas on olemas nii kohanemis-, teraapia-, mängu-, ülekuulamis- ja ka läbivaatustuba. "Viimane neist on kõige olulisem, sest see on kõige tundlikum osa menetlusprotsessi jooksul, kus laps peab näitama oma vigastusi."

Samuti kinnitas Anna Frank-Viron, et tihti ei usu ega kuula isegi lähedased lapsi. "Teinekord on niimoodi, et lapsed läbi erineva käitumise tahaksid justkui teada anda, kas nende seksuaalne käitumine on muutunud või nad hakkavad täiskasvanutega suheldes provotseerivaks muutunud, kuigi seal taga on tegelikult see, et nad tahavad midagi öelda," mainis ta ja lisas, et tihti mõeldakse, et juhtus mis juhtus, unustame ära selle. "See ei ole õige, neist asjadest tuleb rääkida, need tuleb endast välja saada."