Galerii: Meenuta Raivo Järvit kunstniku 65. sünniaastapäeval ({{contentCtrl.commentsTotal}})

23. detsembril on 65. sünniaastapäev kunstnikul ning tele- ja raadiosaatejuhil Raivo Järvil.

Raivo Järvi telesaated ETV-s:

"Laulujütsid" 1977
"Laupäeval koos isaga" 1978–1981, režissöör Tiiu Vahi 
"Kõige suurem sõber" 1981–1985, korduseetris üksikute säilinud salvestistena aastail 1986–1990, režissöör Tiiu Vahi 
"Õhtujutt" 1981, 1983, režissöör Tiiu Vahi
"Praegustele ja endistele lastele", 30.–20. juuli 1985, režissöör Tiiu Vahi "Jutupliiatsi" 69 osa (1991–1996), režissöör Maarit Kaasik, Maire Radsin
"Legoland Linnahallis", 7. detsember 1992, režissöör Karin Nurm
"Laulukarussell: 7. saade", 17. aprill, 1993, režissöör Karin Nurm
"Pildi ees ja pildi sees" 17 osa (1996–1998), režissöör Maarit Kaasik
"Rosinante" 7 osa (1998), režissöör Tiina Park
"O.N.U. ja Raivo" 18 osa (1999–2000), režissöör Tiina Park
"Reisile Sinuga juubelisaade nr 200", 9. august 1998 

Raivo Järvi joonistus Autor/allikas: Raivo Järvi

Saatejuht Onu Raivo oli iga toimetaja unelm: ta ei puterdanud üldse ja oli võimeline paberile ette kirjutatud teksti lühikese ajaga pähe õppima nii, et jäi mulje, nagu ta oleks alles äsja kõik need sõnad ise oma peast välja mõelnud. Raivo oli ka usaldusväärne ja korrektne meeskonnaliige, kes pidas põhimõtteliselt stsenaariumist kinni erinevalt näiteks Postikana kehastanud Hendrik Toomperest, kes ajas oma erakordse huumorisoonega vahel täiesti süüdimatult, ent samas ääretult vaimukalt lihtsalt totaalset pada. Samas anti teenekale nukunäitlejale palju andeks, sest tema töö televõttel tähendas ju seda, et suurema osa ajast pidi see täismees pisikeses köögikapis vagusi istuma, hoides ühe käe küünarnukki pidevalt õla kõrgusel... muidu oleks ju Postikana olnud vaid suur hunnik värvitud porolooni. 

Lõuapoolikud olid need vennad muidugi kõik ja nii mõnegi suupruukimise peale naeris kogu ülejäänud kamp kõhu kõverasse, kaameramehedki pühkisid pisaraid. Lustimine kestis seni, kuni režissöör Tiiu ülevalt puldist alla stuudiosse tuli ja pead vangutades poisid jälle õigesse meeleollu sättis. 

Kokkuvõttes valitses salvestusel alati väga soe ja sõbralik, ent töine õhkkond, mida hoidis just nimelt režissöör. See telepere ja iseäranis Lilian Põldre oli Raivole toeks ka Raili kaotusvalus. Ometi oli lein ühel hetkel sedavõrd kibe, et saatejuht pidas eetrist mõnda aega pausi. Kui ta siis augustis 1981 naasis, jätkus Kass Arturi postkontoris elu jälle omasoodu ning ehkki kassi kõrge vanus looma peagi ekraanilt viis, ei muutunud esialgu muud kui see, et abipostiülemana tuli ekraanile bernhardiin Bärri. Austuse märgiks sai Kass Artur lõpuks isegi oma laulu, mida koos ansambliga Kukerpillid esitas ka lauluoskuseta Raivo. 

30. detsembril 1982 astus Onu Raivo kõrval ekraanile juba täiesti uus tegelaskuju – Leopold. "Kõige suurem sõber" oli ekraanil järjest laieneva tegelaskonnaga kuni 1990. aasta kevadhooaja lõpuni. 

/—/ Ajaloo huvides olgu veel öeldud, et Onu Raivo ei kadunud ekraanilt kuhugi ja alles jäi ka saatejuht Raivo Järvi. Kuid need olid siis juba hoopis uued teemad ja teised tegelased, kes valmisid juba hoopis uute režissööride ja toimetajatega koostöös. Kel huvi, võib suurema osa neist töödest ERRi videoarhiivist üles otsida. 

Katkend raamatust "Raivo Järvi. Kõike muud kui KUKUPAI". Kirjastas Pegasus, autor Piret Kooli, ilmus oktoobris 2019

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: