Pühapäeva hommikul jäi Peeter-Pauli kirikus poola- ja eestikeelse missa vahele pool tundi ning organist Mari Järvi ootab, et saada teada, milliseid laule järgmisel missal lauldakse.

"Suures plaanis on teada, mis on missa ja millised on missa osad, milline on missa ülesehitus. Eks ma olen õppinud seda 40 aasta jooksul, mil ma olen siin mänginud. Aga need laulud, mida liturgia sisialdab, need ma saan teada, no ma ei tea, kaks minutit enne missat," tõdeb koguduse organist Mari Järvi.

Peeter-Pauli kiriku oreli ehitas Eesti orelimeister August Terkmann 1913. aastal. Tema tehtud orelid on paljudes Eestimaa kirikutes, Tallinnas näiteks Pühavaimu kirikus. Terkmanni moderniseeritud on ka Tallinna Jaani kiriku orel.

Mari Järvi ütleb, et Peeter-Pauli kiriku oreliga oli enne remontimist teinekord isegi keeruline mängida.

"See on pneumaatiline orel: see heli tekib nii, et kui ma selle klahvi vajutan, siis heli tuleb hiljem. Siin peab alati arvestama, et ei saa väga kiireid lugusid mängida sest tuleb arvestada, et see heli tuleb alati hiljem. See sobib rohkem romantilise muusika mängimiseks, mis on laulvam. Pärast 1940. aastat selliseid pneumaatilisi oreleid enam ei ehitatud, sest nad ei ole töökindlad," tutvustab Järvi.

Organisti kirikusse tulija ei näe. Mari Järvi oli oreli taga ka siis, kui kirikus käisid paavst Johannes Paulus II ja paavst Franciscus.

Ta on andnud ka ise orelikontserte. Missal mängimiseks ei piisa ainult solisti võimetest, ütleb Järvi. Orelimängija ühendab preestrit, koori ja kogudust.

"Kui kuskil tekib mingi loks, siis orelimängija peab selle ära maandama, et kõik saaks jälle kokku," selgitab Järvi. "Tegelikult annab see võimaluse palju paremini missal osaleda, sest ma ei saa hetkekski ennast unustada."