Kalkun märkis, et 2019 oli tema jaoks väga mõnus aasta. "Omamoodi pöörane, kui hakata neid sündmusi enda jaoks ritta panema. Mulle tundub, et ma olen 10 aastat vabakutselise muusikuna tegutsenud ja nüüd justkui hakkavad selle tasase liikumise peale tulema ka väiksed viljad."

Oktoobris pälvis ta kultuurkapitali ja muusikanõukogu muusikapreemia, samuti sai ta hiljuti Võrumaalt auhinna kohaliku kultuuri edasikandmise eest. Aga 2018. aastal valiti ka Kalkuni sooloalbum "Ilmamõtsan" brittide väljaandes Guardian aasta kümne parima maailmamuusika albumi hulka.

Ta tõdes, et ega väga paremini minna ei saagi. "Nüüd ongi ainult allaminek." Ta lisas, et see kõik annab jõudu valitud rajal edasi liikuda. Aastate jooksul on ta aru saanud, et muusika tegemisel on oluline just tiimitöö. Ta märkis, et tema tiimis ei ole ainult eestlased, vaid see koosneb erinevatest riikidest pärit inimestest.

Nende hulgas on ka tema mentor, kes asub Iirimaal ja õpetas talle, et sul võib olla turundus jm, aga kõige olulisem on sisu.

Ainus muusika, mille saatel magama jääda

Oma elu kõige huvitavama tagasiside sai ta viimasel Jaapani-tuuril. "Ühe jaapani muusiku produtsent oli minu kontserdil. Ma tean teda varasemast ajast ja ta ütles pärast kontserti aitäh ja seda, et minu muusika on ainus, mille saatel ta suudab magama jääda." Jaapanlastele on magamise-teema eriti oluline, lisas ta. "Sest nad magavad ülivähe ja töötavad ülipalju."

Loodusest ja ruumist tulenev rahu suudab mõjutada inimest ka füüsiliselt, nentis ta. Ta tunnistas, et juhtunud on ka seda, et inimesed on tema Jaapani kontsertidel magama jäänud. "Ka seda on juhtunud, et karmimad ärimehed ikkagi korraks tukastavad. Aga ma ei võta seda solvanguna. See on ikkagi seotud inimese tervikuga, et inimene leiaks kontakti iseendaga."

Tallinnas maandudes nutt kurgus

Kalkun on käinud Jaapanis esinemas kuuel korral ja märkis, et on üht koma teist, mida ta saab teha, et end nii teistsuguse kultuuriga Jaapanis esinemiseks ette valmistada, kuigi lõpuks on ta tema ise ka Jaapanis. Näiteks on ta õppinud jaapanikeelseid väljendeid, millega väljendada tänu ja viisakust ning mis kohe sulatavad südamed ja kutsuvad esile väikese aplausi.

Ta tunnistas, et reisidel käimised on teda palju mõjutanud. "Iga reis mõjub alati silmiavavalt ja iga kord, kui ma tulen tagasi, siis ma näen jälle uue pilguga. Võib-olla näen eelkõige seda, mis on siin väärtuslikku ja head ning püüan ka hallis vihmas näha väärtuslikku ja head."

Viimane kord, kui ta käis novembris salvestamas, veetis ta poolteist nädalat Tokyos ja viibis seal üsna tillukestes ruumides suurema osa ajast, ka metrooga sõites, mis on tema sõnul väga kokkupressitud.

"Ma mäletan seda hetke, kui ma maandusin Tallinna lennujaamas. Mul oli nutt kurgus, sest Tokyos tekkis mingi ruumi ahistatus ja ma tundsin Eestisse tagasi jõudes mingit vabanemist, et siin on õhku ja ruumi, mida mul on oma loomingu jaoks väga hädasti tarvis," meenutas ta.