Vahur Kersna: ETV peatoimetajana müüksin püksid jalast ära, et "Tujurikkuja" kestaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Saates "Hommik Anuga" oli külas teleajakirjanik Vahur Kersna, kellel täitub uuel aastal 35 aastat töötamist Eesti Televisioonis. Huumorisaadete toimetuses alustanud Kersna rääkis, et praeguses üsna pingeid täis ajas oleks jubedalt tarvis huumorisaadet. Kui ta oleks ETV peatoimetaja, siis ta müüks enda sõnul püksid jalast ära, et "Tujurikkuja" kestaks.

Kersna on kindel, et televisiooni sattumine oli saatus. "Sellised asjad ei saa olla juhus. Sul on lihtsalt vaja teha mingid asjad elus, mis on vaja teha. Sa ei esita küsimusi, et kas ma pean minema seda või toda rada või tegema neid või noid otsuseid. Sa näed, et tee on sinu ees ja sa lähed."

"Hommik Anuga", Vahur Kersna Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Oma esimese loo tegi ta II kursusel praktika käigus "Aktuaalses kaameras", kus ta pidi teehöövli juhtide kutsemeisterlikkuse spartakiaadilt tegema reipa loo. Ometi ei jäänud uudised ja "AK" žanriks ega toimetuseks, kuhu ta Eesti Televisiooni tuli, vaid tuli meelelahutusse.

Täpsemalt tuli ta 1985. aastal huumorisaadete toimetajaks. "Tol ajal oli olukord väga teistsugune. Alates juba sellest, et nalja oli lubatud teha väga vähestel. Seal oli Eino Baskin, Sulev Nõmmik, Kibuspuu-Krjukov, Lembit Sibul ja oligi kõik."

"HTV uudised", millega nad 1988. aastal alustasid, oli Kersna sõnul absoluutselt teistsugune lähenemine. "Inimesed hakkasid meile nalju saatma. Naljad olid vahepeal ikka päris rajud. Me saime pärast iga saadet [vastu pead]. Viimane saade oli selline, kus pärast läbivaatust jäid järele ainult lõputiitrid ja saatepea ning siis see lõpetati."

Praegune pingeid täis aeg vajab huumorisaateid

Ta tunnistas, et tal oleks elu parimat nalja keeruline välja valida nagu teevad tuntud inimesed ETV saates "Elu parim nali".

"See kontekst, kus nalja tehakse, on nii tähtis ja oluline. See, mida tegi omal ajal Sulev Nõmmik – mul senimaani süda valutab, et kui me tegime Pingi-saadet ["Iga pink räägib loo" – toim], siis me üritasime Sulevile püstitada ka pinki ja [Mihkel] Tüür ja [Ott] Kadarik tegid väga kihvti kavandi Estonia juurde. Tallinna linnavalitsus ei lasknud lihtsalt seda läbi. See tehti nii raskeks, et ühel hetkel me loobusime."

"Hommik Anuga", Vahur Kersna Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Kersna lisas, et Nõmmiku osatähtsus eestlaste vaimse tervise hoidmisel läbi nn umbsete aastate on hindamatu. "Iga päev jääb neid inimesi vähemaks, kes seda kõike mäletavad."

Ta meenutas ka "Kreisiraadio" tulekut, mis oli tema sõnul kui sõõm värsket õhku senisel huumorilaval. "Aga ühel hetkel sai "Kreisiraadio" otsa ja tuli "Tujurikkuja". Kui ma oleksin ETV peatoimetaja, siis ma müüksin püksid jalast ära, et "Tujurikkuja" kestaks. Ma teeks ükskõik mida, et see oleks ekraanil."

Kersna sõnul ei ole midagi sellisel tasemel Eestis varem tehtud. "Ma tahaks näha, kuna tehakse." Praeguses üsna pingeid täis ajas oleks jubedalt tarvis huumorisaadet, tõdes ta. "Mitut huumorisaadet. Meil on "Ongi Koik", mis on ETV2-s hilisõhtusel ajal – miks ta ei võiks olla põhiprogrammis prime time'is? On küll odavalt tehtud ja selline [nii ja naa], aga oleks midagigi."

Ta leiab, et tagasi tuleks tuua ka "Ärapanija" ja "Pehmed ja karvased". "Minupärast kas või Normann ja Milling, kes on rahvaliku huumori võtmes ju tublid tegijad. Seda oleks hirmsasti tarvis. Minu poolest pange või "Rahva oma kaitse" enne "AK-d" ja inimestel hakkab kerge. Nad saavad naerda nende idiootsuste üle. Nad lasevad õhu välja ja elu läheb ilusamaks."

"Hommik Anuga", Vahur Kersna Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Saatejuht Anu Välba pakkumisele, et ta võiks ise huumorisaadet teha, vastas Kersna, et tema aeg on läbi. "Mina teen teistsuguseid asju. Mina teen selliseid asju, mida keegi teine ei taha, ei viitsi või ei oska teha. Aga kui ma vaatan Avandit ekraanil, siis mul kaob igasugune isu nalja teha ära, sest ta on lihtsalt nii tugev."

Ta märkis, et solvumine käibki naljaga kaasas. "See pole mingi näitaja, las solvuvad. Solvugu terviseks. See ei tohi olla takistus. Seda ei saa võtta hinge. Tuleb anda nii, et sädemed lendavad."

Inimestel on lihtsam uskuda, et Kuul ikkagi ei käidud

Pühadeprogrammi raames jõuab ETV eetrisse Kersna saade "Rännud Kersnaga. Reis kuule". Välba küsimusele inimese Kuul käimist ümbritsevate vandenõuteooriate kohta märkis Kersna, et esiteks ei olnud 50 aastat foto-, tele- ega arvutitehnika veel sedavõrd arenenud, et oleks suudetud pettust veenvalt esitada.

"Apollo programmiga oli selle tippajal seotud 411 000 inimest. Kui see oleks pettus, ei oleks võimalik seda saladuses hoida. See oleks tulnud varem või hiljem välja." selgitas Kersna. Ta märkis, et inimestele on omane saada keerulistele probleemidele lihtsaid lahendusi.

"Apollo lend ja Kuule jõudmine oli väga keeruline protsess. Tohutult palju inimesi töötas, sinna sisse läks tohutu insenertehniline potentsiaal. Miljon asja oleks võinud juhtuda, et see kõik oleks läinud untsu. Aga ei läinud. See oli suur õnn ja vedamine. See oli metsik töö." Selle kõige juures on inimestel lihtsam uskuda, et Kuul ikkagi ei käidud, tõdes ta.

"Rännud Kersnaga. Reis kuule" jõuab ETV eetrisse reedel, 27. detsembril kell 19.15.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Hommik Anuga"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: