Evelin Ilves leidis prügisukeldujatega toidupoodide jäätmetest kottide viisi söödavat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Keskkonnateadlikud prügisukeldujad pole allakäinud kodutud, vaid tihti kõrgharitud inimesed, kes otsivad ja tarvitavad näiteks supermarketite äravisatud toitu. "Pealtnägija" tegi koostööd restoranipidaja ja retseptiraamatute autori Evelin Ilvesega, et näidata, mida prügisukeldumine endast kujutab.

Prügisukeldujad nagu Kaia Solnik, Margus Menert ja teised, kes igaõhtuselt prügikastides sorimas käivad, ei ole eluheidikud, nende seas on välismaa haridusega teadlasi, tudengeid, kuid ka lihtsalt pereemasid, kelle jaoks see on elustiil ja võimalus päästa keskkonda.

"See on üks protestiviis. Ma mõtlesin, et kuidas ma ei peaks poes enam käima ja siis ma hakkasin mahetooteid otsima, Eesti kohalikku. Lisaks hakkasin dive'ima," selgitas Solnik, kuidas tema prügisukeldumise juurde jõudis.

Kogu Euroopas tekib aastas toidujäätmed ligi sada miljonit tonni, millest suur osa tuleb meie kõigi kodudest. Kauplused viskavad Eestis ära arvestuslikult 12 000 tonni müümata jäänud toitu. Säilimiskuupäev on poodidele kui pühakiri ja seda ületavat söögikraami on kauplustel raske, et mitte öelda võimatu toiduohutusest ja seadustest tulenevalt puudusesolijatele vahendada. Nii lendab see lihtsalt prügikasti.

Prügisukelduja Margus Menert ütles, et seni on poepidajad pigem aktsepteerinud prügisukeldujate tegevust. "Minul isiklikult süda ei hüppa hirmust, kui neid näen. Tunnen, et nad aktsepteerivad meie kohalolu ja mõtlevad kaasa isegi," arutles ta.

Lisaks puu- ja juurviljadele leiab toidukaupluste prügikastidest kooke, saiapätse, kohupiimakreeme ja muud söödavat. "Need prügikastid ei peaks olema lukus, vaid see kraam võiks olla ilusasti pandud riiuli peale poe taha. Ja siis need inimesed, kes tahavad, võiksid tulla ja võtta, omal vastutusel," arutles Ilves, kes prügisukeldujatega kaasas käis.

Kraami, mida poetagustest prügikastidest sukeldujatega kottide viisi ära veetakse, on palju. Kõik prügikastist tulev pestakse bakterite vältimiseks soodaga hoolega puhtaks. "Kuna täna oli kraami nii palju, siis me viime selle ka kogukonna riiulile, anname sotisaalmeedias teada, et siit saab ja kes tahab, see võtab," ütles Menert.

Suures osas kõlbulik toit

"Pealtnägija" loo kaasautor Evelin Ilves tunnistas pärast loo tarbeks tehtud prügisukeldumist, et umbes kolm neljandikku leitud puuvilja- ja köögiviljakraamist on täiesti kõlbulik. "Seda ma isegi ei paneks biojäätmetesse," kirjeldas Ilves saaki.

Menert selgitas, et toidupoodide valik on suur, aga jäätmetesorteerimisele pole olenevalt poest tihti mõeldud. "Nad ei sorteeri prügi, mis on minu jaoks täiesti üllatav, et puuviljalett läheb kilekottides ja plastkastides olmejäätmetesse," lausus Ilves.

Ilves lisas, et Eesti prügisorteerimise ja taaskasutuse võimekus on Euroopa Liidu üks madalamaid. "Ja siis me muudame statistikat selleks, et trahvidest pääseda, see on ikka piinlik," arutles ta.

Naise jaoks oli eksperimendi põhiline õppetund see, et poodidest läheb prügikastidesse häbematult palju värsket kraami, mis võiks ja peaks jõudma nii inimeste kui ka loomade toidulauale või vähemasti loodusesse tagasi. "Mitte kilekottidesse mädanema lukustatud prügikastidesse. Teeme prügikastid lahti või paneme üldse riiulid sinna poe taha. Et see kaup jõuaks sinna, kuhu ta peab, mitte prügimäele," arutles Ilves.

"Pealtnägija" erisaade on ETV eetris kolmapäeva õhtul kell 20.05.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: