Aastal 2018 sai "Jõulutunnel" taotluse ravikodu toetamiseks heategevussaate läbi. Tasakaalukama ühiskonnani jõudmiseks peame kiiremini märkama abivajajat, professionaalsemalt jõudma tema usalduseni ning terviklikumalt looma muutusi katkise noore edukamaks ja püsivamaks toimetulekuks… Tegemist on väga vajaliku projektiga, millest sõltub meie laste ja tulevaste täiskasvanute täisväärtuslik elu, seisis taotluses, millele olid alla kirjutanud lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen, kultuuriloolane Marju Lepajõe, muusik Tõnis Mägi ja toonane Tartu Herbert Masingu Kooli direktor Tiina Kallavus.

Toona ei olnud "Jõulutunnelil" võimalik projekti toetada, tänavu pannakse koos annetajate ja ettevõtetega sellele õlg alla, sest valmisolek ravikodu rajamiseks on küps.

Ravikodu rajamine on selle eestvedaja Anne Daniel-Karlseni südameasjaks olnud viimased kümme aastat. Norras kuus aastat lastepsühhiaatrina tegutsenud Daniel-Karlsen koges seal miljööteraapia edukust ja Eestisse naastes on järjekindalt valdkonda arendanud. Esimene ravikodu, Herbert Masingu Kooli juures asuv Pepleri Ravikodu, loodi Tartusse kuus aastat tagasi. Vajadus ravikodu järgi on on aastatega kasvanud, sest psüühiliste häiretega noorte hulk ühiskonnas kasvab – noorte eluga toimetulemisest raskendavad nii kodu- kui koolivägivald, lähedase kaotus, stress ja ärevus. Need probleemid vajavad süsteemset ravi, et taastada noore usaldus iseenese ja teiste vastu.

Milles seisneb miljööteraapia?

Täna pöördutakse noorte vaimsete häiretega enamasti perearsti poole ja raske psüühilise häire korral saadetakse laps haiglaravile, kus ravitakse sümptomeid, kuid sageli ei jõuta põhjuseni, mis hingetrauma on tekinud. Miljööteraapiline ravi on üheks võimalikuks lahenduseks ja seda on aastaid ulatuslikult praktiseeritud nii Põhjamaades, aga ka Hollandis – kõikides neis riikides on täna sadu väikeseid ravikodusid, mis tegelevad laste psüühiliste traumadega.

Miljööteraapia on teaduspõhine psühhiaatriline ravimeetod, mis loob noore jaoks ööpäevaringselt turvalise ning toetava keskkonna, kus tema tugevustele toetudes antakse noorel võimalus jõuda paremate sotsiaalsete ja praktiliste oskusteni. Selline töö nõuab väga head meeskonnatööd, aga oluline on ka keskkond, kus selline teraapia aset leiab. Ideaalis on see keskkond looduse keskel või selle vahetus läheduses ning väikeses kogukonnas eemal linnamürast ja väljakutsetest. Teraapia ühes ravikodus võib kesta kuid ja seda olulisem on keskkond, kuhu laps satub – usaldusliku suhte loomisel kujuneb ravikodust nö teine kodu, kuid protsessi on alati kaasatud ka perekond ehk põhikodu.

Kuhu võiks Eestis ravikodu rajada?

"Jõulutunneli" tänavuseks partneriks on MTÜ Oskar Alliku Kodu, mille eesmärgiks on luua füüsilised tingimused laste ja noorte miljööteraapilise ravikodu ja kompetentsikeskuse loomiseks ja miljööteraapiliste tegevuste läbiviimiseks. Ühingu visioon on rajada esimene sellelaadne ravikodu Elva lähistele Peedule. Krunt ravikodu rajamiseks on mittetulundusühingule kingitud, ehitustöödega alustamise eelduseks on kinnitatud detailplaneering. Detailplaneeringu algatamise taotlus on Elva Vallavalitsusse sisse viidud ning ees seisab planeeringuprotsess, mille oluline osa on naabrite ja piirkonna elanike kaasamine ning nendega kokkuleppele jõudmine antud objekti rajamise osas. Ravikodu rajajad on kohalikega aastate jooksul ka dialoogi pidanud, saanud osaks nii toetusele kui ka kahtlusele, kuid hulk kohtumisi seisab veel ees.

Peedu on ravikodu eestvedajate sõnul pea ideaalne paik miljööteraapia pakkumiseks. Samas paigas on suvesid veetnud Pepleri ravikodu lapsed ning seminare ning koolitusi pidanud terapeudid. Peedu-kodu on muutunud märksõnaks rääkides miljööteraapia arendamisest Eestis üldisemalt, kuid paigal on tähenduslik märk ka Eesti kultuuriloos, sest aastakümneid oli Peedu meelispaigaks Eesti kultuuritegelaste vaimu kosutamiseks.

"Jõulutunneli" annetustega pannakse alus Eesti esimesele miljööteraapilisele ravikodule psüühiliste traumadega lastele. Töö Peedu projektiga on algusjärgus, aga koostöös valla ja kohaliku rahvaga võiks ravikodust saada mudel kogu Eesti jaoks. Samamoodi, nagu aastaid tagasi sai Keila SOS-lastekülast eeskuju teiste samasuguste keskuste loomiseks. Ravikodu projekti eestvedajate sõnul on loodava kompetentsikeskuse jaoks parim koht just Peedu. Kuid kui planeerimisprotsessi käigus selgub, et kohalik rahvas seda ei soovi, saab ravikodu edukalt rajada ka teistesse miljööväärtuslikesse paikadesse. Rajamata ravikodu kindlasti ei jää.

Mida teeb riik?

Tartus tegutsev Pepleri ravikodu sai aastaid tagasi teoks Norra finantsmehhanismide toel, hiljem panid ravikodu tegemistele õla alla Tartu Linnavalitsus ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond. Riiklikul tasandil toona toetusmehhanismid puudusid ja ka täna ei ole miljööteraapia Eestis veel raviteenuste nimekirjas, ent töö selle nimel käib. Sotsiaalministeeriumis käib koos töörühm eesmärgiga vastav teenus ära kirjeldada ja luua toimiv süsteem, mis kujundaks välja nii teenuse kui ka miljööteraapiliste ravikodude võrgustiku. "Jõulutunneli" toel loodavast ravikodust kujuneks aga omalaadne kompetentsikeskus, mille ülesandeks on toetada sarnaste ravikodude loomist kõikidesse Eestimaa valdadesse.