Lillemantli esindaja Meeri-Mall Aul, ÖÖD maja autor Andreas Tiik ja ehtedisainer Tanel Veenre - kõigi kolm avastasid enda loomingu koopiad internetiavarustest, kus neid müüakse kas odava rahaga Hiinas, aga isegi naaberriigis Soomes.

"Me tegelikult teadsime, et neid koopiaid tuleb, küll aga me ootasime neid rohkem sealtpoolt maakera, kus need koopiad enamasti tuleb, mitte nii-öelda sealt vennasrahva juurest kõrvalt," tunnistas Tiik.

Kuigi nende ja paljude teiste Eesti disainitoodete puhul tundub loomevargus ilmselge, löövad ohvrid valdavalt käega, sest see on kui võitlus tuuleveskitega.

"Ma väga kindlalt tahan, et loovisikud oma oma intellektuaalset omandit suudaksid kaitsta, aga lihtsalt peame olema arusaajad, et kui seadus praegu ei soosi, siis me ei jookse lihtsalt peaga vastu müüri pidevalt," selgitas Eesti disainerite liidu esinaine Ilona Gurjanova.

Kopeerijaid Soomest Hiinani

Juba viis aastat valmistab elupõline käsitööline Janika Saar Lääne-Virumaal Võsu Jaanioja käsitöötalus rõivaid, mille nimeks Lillemantel. Ema partnerina tegutseb tütar Meeri-Mall Aul, kes pildistab kunstiteosed üles, aitab müügi ja kõige muu vajalikuga.

Tegemist on eksklusiivse tootega, mida internetist osta ei saa. Iga mantel, mille hind algab 1300 eurost, valmib otsast lõpuni iga kliendi jaoks rätsepatööna. "Soovi esitamisega mingit ostukohustust kliendi poolt ei teki, et kuna mantlite järjekord on mitu aastat, ilma liialdamata," ütles Aul.

Ehkki veebimüüki ei toimu, oli selle suveni Lillemantli kodulehel ja Facebooki kontol hulga Meeri-Malle pilte ema näputööst. Paraku tabas teda suve hakul üllatus, kui lehe jälgijad andsid teada, et nende Lillemantlid ilmusid internetis müüki ja seda ainult mõnekümneeurose hinnaga.

"Kliendid kirjutasid meile, potentsiaalsed kliendid ja huvilised, nemad hakkasid meile saatma infot, et näete teie väga kaunis töö on müügil kuskil väga soodsa hinnaga, et midagi on väga valesti," ütles Aul.

Asja tegi eriti jultunuks, et ilmselgeid võltsinguid müüdi Meeri-Malle enda tehtud originaalfotodega. Kui naine mantli lehe fännide seas üleskutse tegi, sai ta rohkelt teateid ja pilte võltsingutest. "Interneti teel oleme juba kokku puutunud nii Eesti kui ka välismaiste klientidega, kes on saanud mantlilaadse eseme," selgitas Aul, et võltsingud on polüesterrist ja käsitööst on asi väga kaugel.

Poolteist aastat tagasi tabas sarnane üllatus ehtekunstnik Tanel Veenret, kui tema käsitööna valmivaid kollaseid kõrvamarju hakati tavapäratult palju Hiina tellima. "Kuna mul veebieksporti sel hetkel üldse ei olnud, siis see oli täielik anomaalia ja tundus, et kuskil arvuti on teinud vea," selgitas Veenre.

Et Veenrel oli sel hetkel praktikal kaks Hiina tudengit, andis ta neile ülesandeks välja uurida mis toimub. Praktikandid selgitasid, et kohalik stiiliikoon Wanwan Lei ostis ühe väikese kohaliku edasimüüja käest Veenre disaini. "Neil on see asi, et hiinlased, kes ostavad originaali, nad väga hea meelega märgivad ja suunavad, sest see on mõnes mõttes originaali garantii. Ja muidugi koheselt toob see kaasa ka hästi kiire kopeerimise just läbi selle isiku selles mõttes," ütles Veenre.

Ühelt poolt rõõmustas Veenre, kuidas miljonite hiinlaste iidol poseeris tema originaalkõrvarõngastega, teisalt kulusid vaid loetud päevad, kui kusagil Hiinas hakati neist tootma koopiaid, mida müüdi neli korda odavamalt. Nii kui kohalik staar tellis teist värvi kõrvarõngad, postitas sellest pildi, tõusis Eesti disaineri poes hüppeliselt just selle tooniga kõrvarõngaste ostmine - aga samal ajal hakkasid ka hiinlaste tehased uusi vorpima.

Üllataval kombel ei viksita maha ainult aksessuaare ja kusagil Hiinas, vaid intellektuaalse varguse ohvriks võivad langeda ka hooned. ÖÖD maja kaubamärgi all tuntud peegel-klaasmajad on üks viimaste aastate tähelepanuväärsemaid edulugusid. Peamiselt looduses majutamiseks kasutatavaid risttahukaid on ametlikult müüdud 12 riiki Ghanast Islandini.

"Ööd maja on hotellituba keset keset loodust. See sai alguse tegelikult puhtalt enda vajadusest. 2016 alguses siis venna Jaak Tiigiga me otsisime midagi sellist, mille me tänaseks oleme ise loonud. Minna loodusesse ja minna mugavalt. Et põhimõtteliselt oleks selline neli pluss tärni kõik valmis tehtud, voodi tehtud ja saab minna nagu kaks kätt taskus loodusesse," kirjeldas Tiik disainmaja.

Loodust tagasi peegeldav maja pälvis tähelepanu mainekates ajakirjades ja võitis Eestis disainiauhinna Bruno, aga jäi ilmselgelt silma ka kellelegi üle lahe.

"Mulle suvel meie enda klient Soomest saatis sõnumi, et et vau, te juba olete Soome jõudnud ja siis saatis ka pildid juurde. Esimese hooga vaatasin, et ta ongi meie maja, et järelikult keegi klient on ta Soome viinud," meenutas Tiik.

Koopia oli nii täpne, et ka loojatel läks natuke aega aru saamaks, et see pole siiski nende teadmata asupaika vahetanud ÖÖD maja, vaid Soome ettevõtte loodud plagiaat. Maja on detailideni nii sarnane, et autoritest perekond Tiigid ei näe muud varianti, kui kopeerija pidi nende majas ööbima.

Disainer Vambola Tiik selgitas, et keegi pidi lausa mõõdulindiga ringi käima. "Isegi need viimistlusmaterjalid, kus me oleme üritanud seda oma maja sisu hoida hästi tagasihoidlikuna, et ikkagi põhivaade jääks väljapoole maja, siis siin on samamoodi kasutatud nii põrandas, laes kui ka kui ka seintel ühesugust viimistlusmaterjali," selgitas ta.

Lisaks müüvad soomlased maja täpselt sama hinnaga ja on isegi turunduses teinud copy-paste.

Keeruline võitlus

Kolme ohvri kogemus näitab, et võitlus kopeerijatega on äärmiselt keeruline, et mitte öelda lootusetu.

"Me läbi enda patendivoliniku pöördusime nende poole ka, et saada tagasisidet ja nende tagasiside oli võrdlemisi arrogantne, et te ei ole esimesed, kes on peegelklaasi kasutanud ja saatsid mõningad näited, kes on veel peegelklaasi majades kasutanud," ütles Andreas Tiik.

Eesti disainerite liidu esimehe Ilona Gurjanova sõnul pole need ainsad kodumaise loomingu pahatahtlikud kopeerimised kusagil kaugel maal, aga võitlus selle vastu kannab harva vilja. Disainiliidu juht näeb loos esitatud kolme näite puhul perspektiivi oma õiguste kaitseks vaid ÖÖD majade puhul, kus on selgelt naaberriigis asuv vastane ja mille puhul on varasemate kajastuste abil võimalik tõendada esimesena loomise aega.

Seda enam, et ÖÖD on kolmest ainus, kes enda loomingut on juriidiliselt kaitsnud. Lillemantel pole seda teinud väiksuse tõttu ja ka Veenre on loobunud kaitsest keerukuse ja kulude pärast.

Isegi kui kaitse oleks, siis Hiina ja interneti vastu on ikkagi keeruline. Kuna Tanel Veenre juhendas Hiina tudengit, kes töötas varem sealses suures ehtefirmas, teab ta vahetult, kuidas asjad käivad. "Neil iga nädal oli koosolek, nad said kokku ja siis nad vaatasid nädala jooksul tellitud kauba üle ja hakkasid põhiliselt selle järgi tegema. Ettevõttes olid mingid skaudid, kogu aeg tellisid Lääne-Ameerika, Austraalia ehtefirmadelt ehteid ja siis võtsid need ette ja hakkad tegema neid," kirjeldas Veenre.

Kui Veenre, kes avastas enda loomingu koopiad juba rohkem kui aasta tagasi, on käega löönud ja võtab seda kui omapärast komplimenti, siis ÖÖD majad tegijad võtsid Pealtnägijaga ühendust suve lõpus ning Lillemantli autorid eelmisel kuul. Ajapikku on näha, kuidas pärast lugematute kirjade saatmist välismaale nende võitlusind tasahilju kahaneb.

"Me kaalume tegelikult ka igasuguseid muid variante, aga kuna me oleme väikesed, lillemantleid on Eestis müüdud kokku alla 80 terve selle viie aasta jooksul - me oleme väikesed, aga nii-öelda saanud tuntuks, et massi ei lähe. Ega mingi rahvusvaheline kohtuskäik meid nüüd küll tõmbama ei hakka, pole lihtsalt mõtet," ütles Aul.

Veenre lisas, et koopiad ei lase tal disainerina laisaks minna. "Ma pean tegema paremini kui need koopiad ja ma olen mõelnud, et kui see koopia on parem kui minu toode, siis tegelikult on tal õigus. Sest tegelikult peab klient võitma," lisas Veenre.