Psühhiaater Arvo Haug: "Avameelselt abielust" raamatuna sensatsiooni ei väärinud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Romi Hasa/ERR

Psühhiaater ja Nõukogude Eesti esimene seksuoloog Arvo Haug ütles, et 45 aastat tagasi ilmunud raamatu "Avameelselt abielust" väljatulemine oli nii sensatsiooniline sündmus, et inimmasside ohjamiseks sekkuma pidi isegi miilits.

Haug meenutas, et Eestis tuli müügile 80 000 eksemplari ning tema sõbrad ja tuttavad hakkasid juba enne selle ilmumist vihjama toonasele seksuoloogile, et äkki ta saaks raamatu neile hankida. Raamatu kogutiraaž oli 240 000, vahendas "Vikerhommik".

Haug ise mõistis raamatu sensatsiooni, kui sattus pealinnas Draamateatri lähedal asuva raamatupoe juurde. "Ma vaatasin, mis jama seal on, nagu oleks vanasti vorstisabas olnud. Pidasin kinni, läksin uurima ja öeldi, et tuli müügile nimetatud raamat," meenutas Haug.

Kohapeal lõid korda lausa miilitsad. "Ma nägin, kuidas rahvas tormas raamatukauplusesse pooljõuga ja oli vaja ka miilitsa abi," kirjeldas mees.

Haug usub, et "Avameelselt abielust" on Eestis kõige enam trükitud raamat, nagu maailmas piibel või Venemaal Lenini kogutud teosed. "Kas see raamat ise oleks väärinud sensatsiooni, seda ma arvan, et mitte. Võimalik, et see kaua aega hoitud saladus, et ta ilmub ja kogu see toiming lisas seda salapära. Aga üks inimlikke toiminguid, mida ei saa varjata ja ei ole põhjust varjata, ometi meie riigis tol ajal viidi sellisesse haiglase uudishimu tasemele," ütles Haug.

Eestlaste huvi raamatu vastu oli Haugi hinnangul seda enam üllatav, et vabariigi alguses ajal oli ilmunud mitu suheteteemalist raamatut, näiteks Hendrik van de Velde "Abielutehnika". "Ühtepidi näitas see, et midagi on olnud väga kaua puudu ja teiseks või õigemini esimeseks näitas ta seda, et ühiskonnas on midagi toimumas," arutles mees.

Haugi sõnul tekitab defitsiit tekitab alati sensatsiooni, samuti kõik peidetud, kaetud ja varjatud teemad. "Tol ajal oli Eesti Raadiol suur osa Eesti rahva harimises, seksuaal- ja perekonnaküsimustes. Nimelt oli saade "Perekond ja kodu". Iga kord kui ma saates ütlesin kas suguelu või seksuaalelu, siis vajutati kinni ja öeldi, et öelge vastupidi. See oli täiesti arusaamatu," meenutas Haug, et üks neist väljenditest jäi tsensorile alati hambusse.

Seksuoloogina töötanud Haug ütles, et kõik tema patsiendid olid raamatut lugenud ja tulid arsti juurde mingeid nüansse täpsustama. Raamatus puudutati ka vähesel määral homoseksuaalsust, mis Haugi sõnul väga paljudele korda läks. "See oli tol ajal täiesti keelatud teema. Mind pani see imestama, et minu käest tuldi küsima asju, milles mina olin täiesti ettevalmistamata. Need kursused, mis tol ajal üle liidu olid, selliseid teemasid ei puudutanud," arutles Haug.

Raamatujärgselt hakkas Haugi vastuvõtul käima järsult rohkem naisi ja noorukeid. Haugi sõnul avas raamat nende silmad. "Inimesed said teadmisi ja nende silmaring enda häirete või seisundite kohta tekitas neil kahtlusi," põhjendas ta.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: