Levandi tunnistas, et tema pehmelt ja turvaliselt ei kuku, vaid võib samamoodi käpuli käia. Samas märkis, et ta esimene asi, mida nad algaja uisutajale õpetavad, ongi see, et kuidas kukkuda. "Uiskudel peab maanduma kõige pehmema osa peale. Kui sa kuidagi saad, vääna end niimoodi, et ikkagi üritad kukkuda kõige pehmemale osale. Pepu on kõige pehmem."

Kukkumisel tuleb ette kallutada, mis on vajalik selleks, et haiget ei saaks küünarnukk ega pea. "Kõige ohtlikum on kukkumine taha, sest siis lendad kindlasti kuklaga vastu maad. Otse põlvedele kukkumine on ka päris raske kukkumine." Kätt sirgelt ette panna pole mõistlik, märkis Levandi. "Sul lendab selle peale välja nii küünarnukk kui ka ranne." Igal juhul tuleb kukkumisel ette panna mõlemad käed, kõverdatult.

Levandi märkis, et joodikud on need, kes pahasti ei kuku, sest nad ei hakka ennast hoidma ega püüa end püsti hoida. Kui tundub, et inimene hakkab kukkuma, tuleb kukkuda. "Lase lõdvaks ja kuku."

Püsti tõustes tuleb käed maas ja keharaskus ees hoida. "Keharaskus ei tohi olla otse. Natuke ettepoole," õpetas ta.