Laaneots ütles, et Nõukogude Liidus oli talvesõda keelatud teema. "Soomlased olid vaenlased nende jaoks, eesotsas Carl Mannerheimiga," ütles Laaneots. Laaneotsa sõnul pidas Stalin Soomet väikeseks vaenlaseks, kuid alahindas vastast. Kuigi venelased olid ilmses ülekaalus, kaotasid nad sõjas neli kuni viis sõdurit ühe soomlase vastu.

Soomes tõusis kangelase staatusesse Simo Häyhä, keda peetakse üheks maailma parimaks snaipriks. Simo sündis Karjalas, töötas vanemate talus põllumehena ja armastas jahil käia, mistõttu saigi temast sõjaväes laskur. Talvesõjas surmas ta erinevatel andmetel 505, 542 või ka pisut vähem, 200 vastast. Kõik see toimus saja päeva jooksul, mil valgust oli väljas vaid mõned tunnid.

Simo snaiperirelv oli M/28 ehk Spitz ja ta eelistas tavalist sihikut optilisele, kuna see võimaldas pead tõstmata sihtida. Selleks, et ei tekiks hingeauru, mis võiks tema asukoha reeta, tavatses ta hoida lund suus.

Ohtlik elu lõppes aga pihtasaamisega, kui 6. märtsil 1940. aastal läbis kuul ta lõualuu. Pealtnägijate sõnul oli pool ta pead pärast seda kadunud. Kuid seegi ei tapnud valgeks surmaks kutsutud meest. Ta tuli teadvusele 13. märtsil, mil sõlmiti talvesõja lõpetanud Moskva rahuleping. Talvesõja suurim kangelane suri alles 2002. aastal 96-aastasena.