Heidame telepäeval pilgu ajalukku: Eesti televisiooni kõige-kõige esimesed hetked ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Aktuaalne kaamera", 1500. saade 1962. aastal. Autor/allikas: Anton Mutt

21. novembril tähistatakse rahvusvahelist televisioonipäeva. 65. hooaega sammuv Eesti Televisioon sai alguse aastal 1955. aastal, noppisime välja mõned kõige-kõige esimesed hetked kodumaisest teleloost.

Esimesed televiisorid ilmusid Tallinna kauplustesse müügile 23. juunil. Kõige esimese telepäeva tunnistajaks oli 238 teleriomanikku.

Esimene kaameraproov tehti 12. juulil, tehniline proov 17. juulil. Vaid mõned kuud varem oli kohale saabunud telekeskuse aparatuur.

Esimene ametlik proovisaade läks eetrisse 19. juulil ja see kestis 2 tundi 35 minutit. Saatepäev algas avamarsiga ning vaatajateni toodi lühike ülevaade Tallinna Telekeskuse valmimisest, "Nõukogude Eesti" ringvaade ja mängufilm "Andruse õnn". Avapäeval rääkis laulupeo ettevalmistustest Gustav Ernesaks ja koor laulis "Tuljakut".

Esimene televaataja kiri saabus 7. augustil, kus kirjasaatja V. Šatural soovis multifilme ja saadete arvu suurendamist.

Made Ots, Tallinna Televisioonistuudio. 1958 Autor/allikas: Anton Mutt

Esimene spordisaade läks eetrisse 7. augustil, esimene estraadisaade 13. augustil ja esimene majandussaade "Ratsionaliseerija tribüün" 3. septembril. Esimest kirjandussaadet "Uusi raamatuid" nägid vaatajad 29. oktoobril ja see tutvustas Aleksis Kivi teost "Seitse venda". Esimene noortesaade näitas 5. detsembril Tallinna Pedagoogilise Instituudi isetegevuslaste kontserti.

Esimene saatesari läks eetrisse 25. oktoobril ja kandis pealkirja "Televiisorite häälestamiseks", saadet juhtis Skone Pallo.

Esimene teleaasta sai meeleoluka punkti nääriõhtu programmiga, mis lõppes pärast uue aasta saabumist kell 01.12. Estraadikontserdil esinesid Eino Baskin, Jüri Järvet, naistrio jt. Lisaks olid kavas "Hõissa, näärid!" ja "Uue aasta vastuvõtt".

Esimene "Aktuaalne kaamera" läks eetrisse 1956. aasta 11. märtsil, pool aastat hiljem lisandus saatele nalja- ja satiirinurk, kus esimestena astusid üles Jüri Järvet ja Eino Baskin. Igapäevaselt hakkas "Aktuaalne kaamera" ilmuma 1958. aastal ja seda kümneminutiste saadetena.

Uudistesaade Aktuaalne kaamera, 4000. saade: diktorid Endel Sõerde, Ruth Peramets [Püss]. Autor/allikas: Arnold Moskalik

Esimesed olümpiamängud jõudsid vaatajateni 1956. aasta Melbourne'i olümpiamängudelt, kokku tehti 13 erisaadet. Esimene jalgpalliülekanne tehti 1957. aastal Kadrioru staadionilt, esimene motovõistluse ülekanne sama aasta mais Pirita-Kose ringrajalt.

Esimene saade liikuva saatejaamaga tehti 9. detsembril 1956. aastal - estraadiorkestri kontserdi ülekanne Tallinna Ohvitseride Majast (praegune Vene kultuurikeskus) kestis 2 tundi 29 minutit.

Esimene reklaam oli televisioonis 1957. aasta oktoobris, kokku kestis reklaamipaus kaks minutit.

Esimene seitsmepäevane telenädal kutsuti ellu 1961. aastal.

Toimetaja: Pille-Mai Helemäe/Kerttu Kaldoja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: