Rasmus Kaljujärv rattaliiklusest: Tallinnal ja Tartul on päris suur vahe Tartu kasuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Näitleja Rasmus Kaljujärv on kirglik rattaga liikleja, kelle arvates algab liikluskultuur kodusest kasvatusest ja linna panusest. Tartu ja Tallinna võrdluses jääb Kaljujärve sõnul jalgrattakultuuri arendamises peale Tartu.

"Ma pean ennast linnaratturiks, kes kasutab jalgratast poodi minekuks, restorani sõitmiseks ja nii. Mul puudub see väikene kellakene, mis loeks kilomeeteid ja näitaks, kui kiiresti ma sõidan," ütles Kaljujärv, et rattasõit pole tema jaoks sport, vaid liikumisviis, vahendas "Vikerhommik".

Kaljujärv ütles, et on ette tulnud neidki olukordi, kui ta ülikonnaga ratta otsa istub. "Ma tooks paralleeli jalakäijaga. Kui sa lähed kontserdile, paned sa ennast vastavalt riidesse ja kõnnid sinna jala, ükskõik, mis ilm on, kas tuul puhub või lörtsi sajab," ütles Kaljujärv, et ka jalakäija võib mõni auto märjaks pritsida.

Samas tunnistas Kaljujärv, et rattaga sõites tuleb arvestada teeoludega ja -võimalustega. Kaljujärv, kes sõidab tihti Pärnu maantee ja Liivalaia kandis, tunnistas, et see nõuab omajagu julgust. "Ma saan väga hästi aru nendest inimestest, naisterahvastest ja lastest, kes ei ole valmis Liivalaia tänavale rattaga minema. See ongi keeruline ja mitte nii tervislik," arutles Kaljujärv.

Kaljujärv lisas, et kui võrrelda Tartut ja Tallinna, siis Lõuna-Eestis on ratturite elu lihtsam. "Siin on Tallinna ja Tartu vahel päris suur vahe Tartu kasuks. Ma käisin eelmine nädalavahetus Tartus, ilm oli natuke jahedam, kui täna-eile, aga linnapildis oli näha väga-väga palju jalgrattureid," selgitas Kaljujärv.

Kaljujärve sõnul on Tartu viimaste aastate jooksul teadlikult võtnud vastu otsuse, et rohkem inimesi jalgratta selga meelitada. "Rattaringluse projekt, mis sel suvel suuresti käima läks, on väga suur asi ja samm arengu ja paremuse suunas. Samuti taristu, jalgrattateede arendamine ja väljaehitamine on Tartus natukene paremini koordineeritud ja läbi viidud kui Tallinnas," tõdes Kaljujärv.

Liikluskultuur algab vanematest

Tema arvates oleks rattureid tänavatel oluliselt rohkem, kui kõnniteed oleksid aastaringselt jäävabad. Kui lumi maha tuleb, siis Kaljujärv rattaga ei sõida. "See on eelistuste küsimus. Kui lund hakkab sadama, lükatakse tänavad puhtaks kõigepealt sõiduteelt, soolatatakse korralikult, et autod saaksid sõita. Siis millalgi jõuab lumekoristus kõnniteele, aga vallid jäävad sinna veel mitmeks-mitmeks päevaks," ütles Kaljujärv.

Samas peab Kaljujärv oluliseks ka seda, et liiklejad üksteisega arvestaksid. "Kui kõik märkavad üksteist, siis on ka kõigil mugavam ja ohutum liigelda," ütles Kaljujärv. Ta lisas, et kui jalgrattur laseb jalakäijale kella, siis peaks sama selge sihiga edasi liikuma. "Kui kella kuuled, siis kõnni täpselt samamoodi edasi nagu sa kõnnid. Kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, kui sa hüppad järsku vasakule või paremale. Kõnni edasi, jalgrattur annab lihtsalt märku, et ta läheneb," arutles Kaljujärv.

Et liikluskultuur oleks kultuurne, on Kaljujärvel suur roll vanematel. "Eeskuju on nakkav, kui sinu emme ja issi viivad sind igal hommikul lasteaeda, mis asub 300 või 400 meetri kaugusel, autoga, siis on väga raske sellele lapsele hiljem selgeks teha, miks ta peaks järsku hakkama jala käima või jalgrattaga sõitma," arvas Kaljujärv.  

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: