Esimesed sõnad, mis tollal 19-aastane Höövelson Jaapanis õppis, tegelikult trükimusta ei kannata. "Seda õpetati söögi alla ja söögi peale. Eks nad armastavad neid välismaalasi, kes sõnagi jaapani keelt ei oska, alguses kiusata ka."

Ta tunnistas, et esimene aasta oli väga raske. "Inimesel tekib ikka erinevaid mõtteid. Raskuste kiuste käid iga päev sellest ühest ja samast puust mööda, kus väike nööriots ripub ja mõtled, et millal see kannatus katkeb. Aga mina kui visa maamees – see kannatus ei katkenud ja loodan, et ei katke kunagi."

Higi, verd ja pisaraid on valatud küllaga, lisas Höövelson. Ta rääkis, et kuigi Jaapanis on kõrge suitsiidide arv, siis sellest ei räägita. "Nii sumomaadlejaid kui kohtunikke ja juuksureid on läinud seda teed."

Höövelsoni sõnul tuli maataust – loomade pidamine, põlluharimine ja ka see, et tema ema kasvatas üksi kolme last – sumomaadlejaks treenimisel kasuks. "See on taust, mis on tegelikult teinud tugevamaks ja pannud neid asju lihtsamalt võtma."

Vastane võimalik võita ka pilguga

Kooli ajal koges ta ka palju koolikiusu. "Aga see on olnud ka üks osa, mis on mind elus edasi aidanud. Loomulikult, see ei ole mingi edulugu. Sellist kiusu ei taha ma ühelegi lapsele. Tagantjärele mõeldes, siis oli mis oli. Eks ta siiamaani tuleb end meelde." Samas ei pea ta seda traumaks. "Ma saan kõigest üle."

Höövelson usub, et tema kiire tõusu tippu tagas väike talent ja keha suurus. "Tähtis on ikka hoida oma see asi, mis kahe kõrva vahel on, värskena. Sport ei ole see, et sa ei pea üldse mõtlema. Sumos peab väga palju mõtlema, et kuidas sa selle vastasega ikkagi maadled."

Kuna matši tulemus oleneb tema sõnul 75 protsenti stardist, siis see peab olema väga hästi läbi mõeldud, kuidas sa matši alustad. "Tihtipeale tehakse seda, mida on õpetatud. Sellist avatud mõtlemist jääb mingitel hetkedel sumos vajaka."

Ta kinnitas, et matš on võimalik võita ka pelgalt pilguga. "Kui vastane ei julge sulle silma vaadata, viskab pilgu maha, siis selge see. Sinu enda enesetunne ja üleolek tõuseb."

Naised ronisid aknast sisse

Höövelsonil jäi puudu üks turniir, et jõuda absoluutsesse tippu ja tõusta yokozuna'ks. "Oli mis oli, seda enam tagasi pöörata ei saa. Mina põen sellepärast kõige rohkem. Aga siis oleks elu olnud teistsugune. Võib-olla oleks veel üldse Jaapanis. See oleks kaasa toonud väga palju teistsuguseid liigutusi edasises elus."

Ta tunnistas, et pruute pakuti talle Jaapanis uksest ja aknast. "Sõna otseses mõttes." Raamatus kirjeldab ta ühte õhtut. "Lähed õhtul magama, siis peab olema aken trellitatud või lukus ning uks ka lukus, et sisse ei saaks. Eks nad tahtsid keset ööd juttu puhuda." Need polnud tänavatüdrukud, vaid prežtiissed noored daamid.

"Sumomaadleja on mingis mõttes jumala-staatuses ja paljude väikeste jaapani naiste unistus on, et neil sünniksid tugevad suured pojad. Keha suurus näitab seda, kui sügaval on juured. Kui tugevaks, suureks ja võimsaks ta võib kasvada. Sealt ka meie populaarsus."

Ta rääkis, et tema klubi peremehe abikaasa tõi talle samuti erinevate rikaste inimeste tütreid laua taha. Aga Höövelsoni ellu oli selleks ajaks tekkinud juba tulevane abikaasa Jelena. Klubi perenaine ja teised oleksid tahtnud talle aga teist abikaasat.

"Nad ei aktsepteerinud teda absoluutselt. Ei lubatud kohtuda, ei lubatud midagi tegelikult. Aga eks ma olin ka põikpäine maamees, kes oli saavutamas tippu. Eks ma ka läksin klubiga mingil hetkel vastuollu." Selle tulemusel ei saanud ta teha näiteks niipalju reklaame. "Noh, aga ma tegin televisooniasju."