Maailmas on kokku 14 üle 8000-meetrist mäge, mille tippu on läbi aastate jõudnud 10 eestimaalast. Siiani polnud seda aga suutnud veel ükski Eesti naine. 2013. aasta mais proovis küll Anu Nõulik Cho Oyu otsa tõusta, ent halva ilma tõttu see ebaõnnestus. Alar Sikk oli aga esimene eestlane, kes 2003. aastal maailma kõrgeima, 8848-meetrise Chomolungma ehk Everesti tippu jõudis.

"Omast kogemusest võin öelda, et mingit rõõmu seal tipus nüüd küll ei ole, see on üks ääretult vastik koht," sõnas Sikk ja kinnitas, et see on üks kõige vastikumaid kohti elus, kus ta elus üldse käinud on."

Nepalis Himaalaja mäestikus asuv Manaslu on kõrguselt maailma kaheksas, aga ohtlikkuselt kuues mägi. Teravatipulisel ja tehniliselt keerulisel mäel jätab oma elu iga 10 seda ründama läinud alpinist. "Laviinid on see põhiline, kuna need nõlvad on väga järsud, siis need laviinid on seal väga kerged tekkima," selgitas Katrin Merisalus ja sõnas, et kogu see mägi koosneb sellistest lumeseintest serakitest. "Need kogu aeg värisevad ja varisevad, tekitades omakorda laviine."

Katrini esimene kokkupuude mägedega oli 28 aastat tagasi esmalt suuskadega, seejärel seljakotiga. Alpinismiga hakkas ta tõsisemalt tegelema 2010. aastal. Esimene suurem tipuvallutus toimus aga 2012. aastal, kui ta tõusis Euroopa kõrgeima, 4810-meetrise Mont Blanci otsa. Kokku on tänaseks alistatud mitukümmend erinevat tippu, neist kõrgeim oli seni möödunud aastal vallutatud pea 7,5-kilomeetrine Ismoil Somon Tadžikistanis.

Otsus minna vallutama Manaslud, mille tippu pole varem roninud ükski eestlane, hakkas Katrini peas küpsema eelmisel aastal, kui Norra ja Poola alpinistidest sõbrad selle mäe ette võtsid. Elu seni suurima väljakutse vallutamiseks tegi Katrin jääronimise trenni Norras, ronis Astangu paeseinal, jooksis võhma kasvatamiseks hulga kilomeetreid ja aklimatiseerus veel poolteist kuud enne Manaslud Lenini ja Pobeda mägedel Kõrgõzstanis.

Pärast pikka ettevalmistust maandus Katrin 30. augustil Nepali pealinnas Kathmandus, kust edasi viis teekond Manaslu matkaraja alguspunkti Chyamche külla, mis asub 1430 meetri kõrgusel merepinnast. Sealt asus Katrin teele koos viieliikmelise rahvusvahelise meekonnaga ning kolme kohalikust teejuhist šerpaga.

Kõigi hirmude, raske seljakoti, niiske ilma, hapnikupuuduse, kurnatuse ja muude taksituste kiuste jõudis Katrin 28 päeva pärast Nepali saabumist lõpuks Manaslu tippu.

Katrin jõudis tippu ja õnnelikult seal alla, ent suure sündmuse tähistamine jäi nende pisikesel grupil ära. Nimelt jäi üks gruppi kuulunud rumeenlane kambast maha ning asus tippu ründama teistest päev hiljem. Selleks hetkeks oli aga ilm mäel tunduvalt halvenenud ning mees eksis tipust laskudes teelt. Ta leiti küll elusana pärast 30 tundi kestnud otsinguid üles, ent külm oli võtnud tema varbad.

"Paistab nii, et tegelikult inimvõimete piirid on hoomamatud," ütles Katrin Merisalu ja tõdes, et kuigi me võib-olla ise arvame, et ei jaksa ega jõua, siis tegelikkuses jaksame küll.