Kaarel Nõmmik selgitas, et mida rohkem nalju teha, seda enam hakkad mõistma, millised naljad töötavad ja millised mitte. "Ma esinesin mõned jõulud tagasi ühel eraüritusel, hästi maskuliinne seltskond oli, läksin lavale ja vaatasin, et rahva seas on 50 meest ja 3 naist," ütles ta ja sõnas, et selle peale tegi ta kohe alustuseks nalja. "Küsisin, et kas te naised olete koju jäänud või te oletegi paarikesed siin, mille peale mehed kohmetusid."

Kaisa Seldel ajab siiamaani südame puperdama, kui ta oma kõige halvema nalja peale mõtleb. "See oli päevajuhtimine ühes IT-ettevõttes, kus oli umbes sada meest ja mitte ühtegi naist," ütles ta ja lisas, et kogu päevajuhtimine oli telesaate formaadis. "Ma pidin nende käest IT-teemalisi küsimusi küsima ning materjalid saabusid loomulikult ööl vastu üritust, seega ma ei jõudnud kõike läbi töötada," sõnas ta.

"Ma olin täiesti läbi, siis tuli aga õnneks lõunapaus ja üks mees ütles, et kuule, sa oled ju näitleja, tee vahepeal nalja, siis oleks vabam meeleolu," sõnas Selde ja tõdes, et kuigi ta oli juba niigi endast väljas, siis uut setti alustas ta anektoodiga. "Millegipärast tuli mulle meelde aga kõige ropum anektoot, mida ma tean, mille peale vastas saalist täielik vaikus."

Tõnis Niinemetsa ebaõnnestumine on pigem selline olukord, kus tema enda sõnul nali võis isegi hea olla, aga seltskond oli vale. "Kuskil eraüritusel esinedes ma valdavalt räägin iseendast, aga kava sees oli lõik erinevatest Eesti inimest ning ma hakkasin fantaseerima, milline võiks olla nende hommik," ütles ta ja selgitas, et kui naljas tuli juttu Sõnajalgadest, siis ühel hetkel ta mõistis, et rahva seas istub ka Sõnajalgade tütar. "Kõige hullem on see, et sama naljaga on see olukord olnud kahes erinevas olukorras, kus publikus on istunud see sama Sõnajalgade tütar."