Peeter Kaldre "Tujurikkujast": sealt tuli välja, et kõik eestlased on pagulastevihkajad, tegelikult see nii pole
Saatejuht Peeter Kaldre tunnistas, et "Tujurikkuja" lõpulaul teda sel aastal naerma ei pannud.
"See laul puudutas eestlaste praegu pingulolevaid hingekeeli, sest ta puudutas teemat, mis on Eesti rahva ajanud totaalselt kahte leeri ehk pagulasteteemat," rääkis Kaldre Vikerraadio saates "Rahva teenrid".
Kaldre sõnul meenus talle aastatetagune "Tujurikkuja" sketš "Küüditamine", mis tegelikult täpselt samamoodi naeruvääristas ja võttis oreooli maha sündmuselt, mis on eestlaste jaoks olnud ajaloos väga traagiline. Hoolimata sellest, et Kaldre on ise küüditatu järeltulija, vaatas ta toonast sketši naudinguga.
"Aga see viimane laul pagulaste teemal, mina vaatasin seda ka natukene imestunud ilmega, ma päris kaasa ei saanud minna sellega. Sealt tuli välja, et kõik eestlased on hirmsad pagulastevihkajad ja selle üle irvitati, tegelikult see ju nii ei ole," arvas ta ja lisas, et eestlased ju tegelikult pole rassistid.
Saatejuht Aarne Rannamäe lisas, et laul puudutas nende inimeste hinge, kes tundsid, et nende mõttemaailma või pagulasprobleemile lähenemist ja kõva häälega õiendamist naeruvääristati.
Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv luges "Tujurikkuja" lõpulaulust aga hoopis midagi muud välja. "Minu meelest oli see väga-väga naljakas, väga lustakas," tõdes ta.
Laul viskas tema hinnangul nalja selle alalise madina üle, mis puhkeb meie väikses ühiskonnas absoluutselt iga asja pärast nendes asjades, mis suurtes ühiskondades jääksid täiesti kõrvalisteks. "Säilitagem huumorimeel. Ma küll ei arva seda, et Elmo Nüganen oli südamepõhjani solvunud selle "1944" sketši pärast, mis seal oli," arvas Korv.
Kaldre tõdes, et teda naerutas hoopis saate esimene sketš "Maahommik". "Väga õrjetu oli see esimene sketš, kus oli ajendiks võetud meie seapõleti ja kus tegemist oli inimpõletiga. See absoluutselt mind ei häirinud, ma naersin nagu kajakas," lausus ta.
Toimetaja: Rutt Ernits