Tambet Tuisk: raadioteater on pärast raamatut järgmine meedium, mis jätab ruumi kujutlusvõimele
Raadioteatri näitlejaauhinna pälvinud näitleja Tambet Tuisk tunnistas, et ei ole kokku lugenud, mitu auhinda ta elu jooksul saanud on.
"Ega neid väga palju ei ole," arvas Tuisk, kes on pälvinud näiteks Voldemar Panso nimelise preemia, vahendas Vikerraadio saade "Stuudios on Sten Teppan".
Tööd raadioteatris naudib Tuisk täiel rinnal. "Mulle väga-väga meeldib see variant, et sa teed oma tööd niimoodi, et keegi ei tunne. See raadioteater on parim variant selleks. Raadioteater on üldse parim võimalik variant sellest, mismoodi on hirmväike võimalus, et kokku saavad sellised näitlejad, kes filmis ega teatris ei saaks mitte kunagi kokku," ütles Tuisk.
Lisaks sellele naudib Tuisk järjejuttude lugemist. "Kõige mõnusamad lugemised on need, et sulle endale see tekst nii väga meeldib, sa lähed selle teksti sisse ja unustad ära, et oled tööd tegemas," kirjeldas Tuisk.
Seda, milline olukord valitseb tema tööpostil, helistuudios, Tuisk aga rääkida ei taha, sest igaühel tuleb pilt omamoodi. "Seepärast mulle raadioteater meeldibki, et see on pärast raamatut järgmine meedium, mis jätab ruumi sinu kujutlusvõimele. Raadioteatri ja järjejuttudega ainult see hääl ja muusikaline kujundus annab edasi," selgitas Tuisk.
Ainsaks miinuseks selle töö juures on Tuisu sõnul aga ümbritsev meeskond, sest iga uus silmapaar võtab maha väikese protsendi näitleja enesekindlust. "Kui sul on kümneid inimesi, sa saadki sellise variandi, kus täiusest on natuke puudu, sest kuidas sa kujutad ette, et me teeme väga intiimset stseeni ja samal ajal sinust meetrite kaugusel on teised inimesed, kes tegelevad millegi muuga," rääkis Tuisk, tuues näiteks nii filmi, teatri proovisaali kui ka helistuudio.
Toimetaja: Rutt Ernits