Tõnu Kaljuste kergitas saladuseloori Eesti Vabariigi 98. aastapäeva kontserdilt
Eesti Vabariigi 98. aastapäeva kontserdi kunstiline juhi, dirigent Tõnu Kaljuste sõnul on vabariigi aastapäeva kontsert enamat kui tavapärane galakontsert.
"Ma vean iga kontserti ja iga plaadistust ühe mõttega – et sellest tuleks kunstiline tervik. Vabariigi aastapäeva paiku saab selle teemaga ka kontserdil tegeleda. Seal on hästi palju erinevaid žanreid ja inimesi. Meie aastapäevakontsert on välja kujunenud mitte tavaliseks galakontserdiks, kus on üksikud numbrid, virtuoossed esinejad, rõõmus muusika, vaid see kontsert tavaliselt mõtestab meie elukest siin," rääkis ta saates "Plekktrumm".
Viitega Lennart Meri teosele on ühe selle aasta kontserdi märksõnana välja toodud "hõbevalge", kuid see on kogu kavast vaid üks osa. "Seal on ka teisi – seal on ajakaardid, iseolemine, keerutamist on. Kõik pealkirjad sobiksid praegu rääkida," andis Kaljuste vihjeid erinevate tahkude kohta.
"Mulle meeldivad need Lennart Meri spekulatsioonid ja mõtterännakud nendesse tunnetesse ja faktidesse, mida ei saa katsuda. Me loeme professionaale, ajaloolasi ja kui paneme kaks ajaloolast lauale, on need tihtipeale erinevad nägemused. Kunstnik ammutab inspiratsiooni nendest erinevustest. See kontsert käib läbi pikema maa kui 98 aastat," rääkis ta.
Kaljuste mõtiskles ka Eesti riigi ja kultuuri tähenduse üle isiklikul tasandil: "Ma ei vaata Eestit kuskil endast väljaspool, minu Eesti on sellel hetkel, kui ma hakkan teadmisi omandama ja midagi aru saama meie enda vanemast kultuurist, näiteks rahvalaulust. Või kui ma hakkan aru saama kuidas siia on tulnud teatud ideoloogiad, kuidas ma ise targemaks saan. See on see, kuidas mina enda ümbrust näen – ma ei näe enda ümber esimesel hetkel kohe Eesti Vabariiki, vaid ma püüan näha maailma. Keskkond, kus ma seda näen, on valdavalt eestikeelne. See on see väärtus, mida me nüüd tähistame."
Toimetaja: Marit Valk/Kerttu Kaldoja