Tõnis Mägi: ma pole mingi suur helilooja
Laulja ning laululooja Tõnis Mägi on nelja kümnendi jooksul ennast publiku ees mitmest küljest avanud, kuid artist ei ole veel harjunud, et teda üha enam maestroks nimetatakse.
"Maestro on Ernesaks ja Neeme Järvi, rääkimata Pärdist. Ma ei suuda seda tiitlit rahulikult vastu võtta, sest ma arvan, et ma olen eeskätt laulukirjutaja, mitte mingi suur helilooja," selgitas Mägi Vikerraadio saates "Lood ja laulud". "See paneb mind ausalt öeldes jahmatama," lisas ta.
Samas tunnistab Mägi, et täna võtab ta seda pigem huumoriga. "Kui ilma huumorimeeleta asju tõsiselt võtta, oleks väga keeruline maailmas elada," usub Mägi.
Mees lisas, et on iseenda vastu väga kriitiline, mistõttu käivad talle närvidele nii iseenda hääl kui ka kärsitus. "See puhtus ei ole kõige parem, ma tahaks, et tuleb nagu siidi. Ikka on mingid noodid kahtlased, aga selline olen ma eluaeg olnud. Iga muusik soovib olla korraga nii Pavarotti kui ka Dylan. Siis sa pead valima, et kes sa siis oled, aga kõige rohkem pead sa olema sina ise. Kui sa sellega maha rahuned, siis on okei," arvas Mägi.
Tõnis Mägi on lugusid kirjutanud 1975. aastast. "Seda on ikka kaua, 40 aastat juba," tõdes Mägi.
Aastakümnete jooksul on Mägi välja andnud veidi vähem kui 20 helikandjat, väga uhke on muusik aga 2003. aasta plaadi "Siirius" üle. "Ma olen väga uhke selle plaadi üle. See oli plaat, mida me tegime Tartus. Lauri Liivak oli salvestaja ja Alari Piispea oli produtsent," ütles Mägi.
"Me istusime ikka kaks nädalat seal, kui mitte rohkem, ja see oli üks elu ilusamaid tööaegu, mis mul on kunagi olnud," meenutas muusik.
Toimetaja: Rutt Ernits