Saare naised valmistasid 30 komplekti rahvarõivaid
Saaremaal Nasval esitleti 21 naise töid, kes tegid kahe aasta jooksul valmis 30 täiskomplekti rahvarõivaid.
Kõiki vastvalminud rahvarõivaid tutvustati täna üksipulgi. Näiteks Muhu naise tanu on aegade jooksul väiksemaks muutunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Selle tanu osadel on vahvad nimetused - esiosa on "nott" ja taguosa on "perse". Ja öeldigi, et nott aeti püsti ja perse kikki," rääkis Saaremaa muuseumi vanemteadur Maret Soorsk.
Aga Kärla kihelkonna rahvariiete tegemiseks tuli Riina Kirsil minna lausa Soome muuseumisse, sest Eestis on selle piirkonna komplekte väga vähe säilinud. Kirs tegi kokku viis erinevas suuruses komplekti rahvarõivaid oma perele.
"Kui sa ikka ise näed, siis see on hoopis teine. Sul on võimalus teha piltide järgi, aga kui oled ikka ise silmaga näinud, siis see on teine asi," ütles ta.
Kõik rõivad said valmis kahe aasta jooksul.
"Oleneb muidugi tikkimise keerukusest ja tikanditest, aga kuu ajaga peaks komplekti valmis saama, kui iga päev kaheksa tundi teha. Aga kui esimest korda teha, siis võtab kaks aastat aega," rääkis kursuse õpetaja Silja Nõu.
Kuna taheti teha võimalikult algupäraseid riideid, siis teatud materjalide saamisega on praegusel ajal omajagu keeruline.
"Meie õppejõud Silja Nõu aitas meil Venemaalt tuua rätikud ja pikk-kuubede villased kangad. Eestis selliseid ei olegi müügil ja lihtsam oli Venemaalt tellida," ütles kursuse korraldaja Mareli Rannap.
Mari Lepik käib ka praegu igapäevaselt rahvarõivastega, vähemalt osaliselt.
"Ega ma igapäevaselt ikka Sõrve kuues ei käi, aga ma käin seepärast, et nad on kangesti kenad. Kui sul ikka selline jakk on, kuidas sa ei pane seda siis selga. Ikka paned," rääkis Lepik.
Toimetaja: Merili Nael