Heinz Valk: eestlased on ka inimesed
Tuntud sõnameister Heinz Valk ütles Eesti taasiseseisvumispäeva eel, et ei tahaks oma lastelastele samasugust saatust nagu oli tema põlvkonnal.
"Meie tollane ühtsustunne ja isamaalisus ning kõik muud positiivsed pooled, mis inimeluga kaasnevad, need suuresti võlgnevad tänu sellele, mis eelnes. Kui poleks olnud 50 aastat alandusi ja nõrutamisi, mis tuli üle elada, siis ei oleks ka sellised tunded niivõrd meeletult ja avali välja prahvatanud kui 1988. aasta laulva revolutsiooni ajal ja hiljem," rääkis Valk Vikerraadio saates "Stuudios on Sten Teppan".
Valk lisas, et üks suur halb võib põhjustada suurt head, kuid on mures tänapäeva kergekäelisesse suhtumiseses oma riiki, sest 1988. aastal nähti eestlasi superinimestena. "Meie ideaalid olid natukene naiivsed. Me uskusime, et eestlased on jätkuvalt nii tublid nagu revolutsiooni päevil, aga eestlased on ka inimesed. Kui olid priiusemured murtud, läks lahti tavaline inimestevaheline mäng, kus täiesti loomulik oli, et tõmmati sõbral nahk üle kõrvade," rääkis Valk.
Kui taasiseseisvumisaegne poliitika lähtus Valgu sõnul rahva ja riigi vajadustest, siis nüüd pööratakse palju rõhku ebaolulisele. "Tegeletakse pealiskaudsuse ja tühisusega. Sellest tehakse mõnikord nii oluline number, et seda käiatakse pool aastat. Võtame näiteks kooseluseaduse või suhtumise pagulastesse," kirjeldas mees, kelle sõnul on normaalne nähtus, et kõikidele inimestele tuleb tagada võrdsed võimalused ja selliseid teemasid ei tohiks kasutada oma erakonna upitamiseks. "Siin ma ei näe mingisugustki riigimehelikkust, mis peaks poliitikutel olema," lausus ta.
Kümne lapselapse vanaisa lisas, et on mures ka tänapäeva noorte pärast, kes on liigses sõltuvuses internetist ja nutitelefonidest. "Kui ma tuletan meelde oma lapsepõlve ja võrdlen lapselapsi, milline on nende mõttemaailm ja arusaamine maailmaasjadest, millised on nende huvid, siin on ikka tohutu vahe," lausus ta.
Eriti murelikuks teeb Valku lugemus. "Mina olen, eriti nooremas eas, neelanud tohutu hulga kirjandust. See on mõjunud minu väljendusoskusele, sõnavarale, maailma avardumisele. Raamatute lugemises on palju positiivset ja mul on kahju, et minu lapselapsed veedavad raamatutega mitu korda vähem aega kui mina omal ajal," tõdes Valk.
Mees ütles, et teda ei vaimusta ka tänapäeval populaarne "telefonisilitamine", vaid see on lausa haiglane nähtus. "Ma jälgin, kuidas bussiga sõites noored seda telefoni silitavad, nad tulevad juba bussi nühkides ja ei näe terve sõidu ajal, mis ümberringi toimub," selgitas Valk, kelle sõnul on paradoks, et inimeste leiutatud tehnikavidinad, mis on mõeldud elu lihtsustamiseks, võivad saada ka nuhtluseks.
Toimetaja: Rutt Ernits