Taani kuninganna peab täna uhket sünnipäeva
Täna 75-aastaseks saav armastatud Taani kuninganna Margarethe II on troonil olnud juba 44 aastat, kuid ei pea end veel liiga vanaks ega plaani nii pea trooni järeltulijatele loovutada.
Ettevalmistused kuninganna sünnipäevaks on kestnud Taanis juba mitu kuud. "Taanlaste ühendavaks keskpunktiks on monarhia, kuningakoda. Sellepärast on pidustused kestnud juba pikka aega ja eelmisel nädala algasid need Jüütimaal Aarhusis," rääkis "Vikerhommikule" Taanis elav Senta Alas-Svarrer.
Taani kuninganna on olnud väga loominguline - olnud kunstnik, teinud teatridekoratsioone ja palju kirjutanud. "Kunst mängib muidugi väga suurt osa tema elus. Näiteks tal ei ole stilisti, ta teeb ise oma kleidid, joonistab, maalib teatridekoratsioone ja suhtub väga kreatiivselt oma tualettidesse," rääkis Alas-Svarrer. Kui kuninganna on oma pidulikke kleite piisavalt kandnud, annetab ta need teatrile ning nendest tehakse balletikostüüme.
Kuninglik perekond poliitilistes debattides ei osale, see on nende jaoks Taanis isegi seadusega keelatud. "Ta ütles seda, mida ta tunnetas," märkis Alas-Svarrer. Kuninganna oli enne oma sünnipäeva antud intervjuus aga avaldanud, et sisserännanud peaksid end sättima Taani kultuuri järgi. See tekitas aga paljudes pahameelt, sest tunnetati, et kuninganna hakkab sekkuma poliitikasse.
Meedia on palju tõstatanud küsimust, kas kuninganna oma kõrges vanuses ei soovi trooni pojale üle anda. Alas-Svarrer rääkis, et kuninganna on avaldanud, et tal ei ole vanusega mingit probleemi, ainult balletitants on jäänud minevikku. "See on üks kuningliku pere eeliseid, et rahvas teab, millal meil on sünnipäev ja kui vanaks me saame ja vanus tähendab ka olulist kogemust," vahendas Alas-Sverrer Taani kuninganna sõnu. "Tal ei ole esialgu mingeid plaane tagasi astuda ja uuele generatsioonile teed teha," rääkis ta.
Täna on Kopenhaagenis ka suured ümberkorraldused liikluses, sest kuninganna sõidab kuldses tõllas läbi linna ning tervitab rahvast oma rõdult.
Kuningakoja uus õuemarssal on abielus eestlannaga ning nii on ka Eesti Taani kuningakojaga üpris kõrgel tasemel seotud.
Printsess Margrethe sündis 16. aprillil 1940 Amalienborgi lossis Kopenhaagenis kroonprints Frederiki ja kroonprintsess Ingridi esimese tütrena. Kuna tema vanaisa, kuningas Christian X oli sellel ajal ka Islandi kuningas, sai printsess viisakusavaldusena Islandi nime Þórhildur, seisab Vikipeedias.
Ehkki Margrethe oli tulevase kuninga vanim järeltulija, ei sündinud ta troonipärijaks, kuna troonipärimisseadus ei lubanud naistel troonile tõusta. Kuna printsessil oli kaks õde, eeldati, et trooni pärib tema onu, Taani prints Knud.
Prints Frederiki ja tema perekonna populaarsus rahva hulgas ning ta alustas 1947. aastal põhiseaduse uuendamise protsessi, kui oli selge, et kuninganna Ingrid ei ole enam võimeline lapsi saama. Põhiseaduse parandusega tegeles kaks parlamendi koosseisu ning viimaks viidi 27. märtsil 1953 läbi referendum. Uus seadus lubas ka naistel trooni pärida, kuid seda ainult juhul, kui meessoost järeltulija monarhil puudub.
1. aprillil 1955 kinnitati Margrethe ametlikult troonipärijaks. Oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval, 16. aprillil 1958 anti printsessil koht riiginõukogus ning kuninga puudumisel istungitelt asendas Margrethe teda eesistuja kohal.
Toimetaja: Kertu Loide