Lembit Öpik: mul pole kunagi olnud plaani celebrity olla

Video
Kristjan Pihl
19.10.2016 21:05
Rubriik: Inimesed

Lembit Öpik on vastuoluline mees. Ta on kuulsa eesti astronoomi lapselaps ja ainus eestlane, kes kuulunud Briti parlamenti. Samas on ta osalenud wrestling´u matšis, "Robinsonides", püüdnud läbi lüüa koomikuna, kurameerinud poptähega ning olnud üldse tabloidide püsikangelane. Fakt on see, et 51-aastane Öpik on kõige kuulsam väliseesti poliitik. Kohalikud poliitikud hoidke alt – intervjuus "Pealtnägijale" tunnistas ta, et kaalub esiisade maale naasmist. 

Reede hommik Tunbridge Wellsis, Tartu suuruses linnas Lõuna-Inglismaal. Juba teist aastat juhib Lembit Öpik Briti Rahvusringhäälingu tütarkanalis päevakajalist jutusaadet. Täna on teemaks küberrünnakud ja netiturvalisus, vahendas "Pealtnägija".

"Parlamenditöö oli väga hea harjutus selle jaoks. Iga poliitiline inimene saab 12 tundi rääkida, nii et selle poolest on see kasulik. Tõsine pluss on see, et ma olen töötanud poliitilisel alal nii pidevalt, et ma tunnen neid asju enne, kui hakkame programmi kokku panema," selgitas Öpik.

Jutusaate juhtimine on vaid üks kümnetest rollidest, mida Öpik oma uskumatult kirju karjääri jooksul pidanud. Ligi 30 aastat Briti poliitikas, 13 aastat parlamendis ja alaline figureerimine pressis on teinud 51-astasest Öpikust ilmselt kõige tuntuma väliseesti poliitiku. Ja ta ise teab seda.

"Paistab mulle, et inimesed tunnevad mind, igaüks ei arva, et ma olen mingisugune hero, mõned on minu vastu, aga üldiselt nad tahavad minuga rääkida."

Tulevase poliitiku ema Liivi ja isa Uno sattusid Suurbritanniasse sõjapõgenikena ning kohtusid uuel kodumaal. Oma kolm last – peres oli lisaks Lembitule poeg ja tütar – kasvatasid nad üles Põhja-Iirimaal, kus paraku 60ndate lõpus puhkes kodusõda. Sel raskel ja ohtlikul perioodil oli määrav roll Lembitu kujunemises.

Teine faktor on päritolu. Tema isa Uno oli ülikoolis füüsikaprofessor, aga veelgi kuulsam on vanaisa Ernst Öpik, keda peetakse Eesti astronoomiakoolkonna rajajaks. Ernst Öpik tõestas esimesena maailmas, et Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest ja tõestas ära giganttähtede tekkemehhanismi. Tagantjärele on oletatud, et Nobeli preemia olnuks vaid vormistamise küsimus, kui eestlasel olnuks piisavalt raha, et oma avastusi maailma teadusajakirjades tutvustada. Ilmaruumi ohud on oluline teema ka poliitikust pojapoja jaoks.

"Ma hoiatasin, et asteroidid tulevad siia. Inimesed naersid. Ja nüüd Siberis mõned aastad tagasi täpselt see asi, mille eest ma hoiatasin, juhtuski. Ja minu vanaisa rääkis sellest muidugi 50 aastat tagasi, nii et mul oli õigus. See on juhtunud ja kindlasti ma luban, ma ei tea kas kümne või saja aasta pärast, aga ma garanteerin, et järgmise saja aasta pärast inimesed saavad surma, sest asteroid tuleb siia," rääkis Öpik.

Lembit lendas komeedina Briti poliitikasse varastel 1990ndatel. Tudeerinud ülikoolis filosoofiat, töötas ta algul Procter & Gamble’i suurkontserni personalikoolitajana, aga otsis ellu uut särtsu. Kui ta liitus liberaaldemokraatliku erakonnaga, tuli ilmsiks vibaliku väliseestlase tõeline talent – sündinud turundaja ja huumoriga rahvamees, kelle energia ja ideed kunagi otsa ei saa.

"Mul polnud kunagi plaanis parlamendiliige olla, see peaaegu oli juhuslik õnnetus, sest ma töötasin nii pidevalt juba selle partei eest, et nad ütlesid mulle, et ma peaksin tõsiselt astuma liikmeks ja see juhtus," kommenteeris Öpik.

Öpiku pingutusi premeeriti parteikontoris üha kõrgemate ametitega ja 1997. aastal sai temast parlamendiliige ning nn varisekretär. Üks ülesanne oli osaleda oma sünnikandis, Põhja-Iirimaal läbirääkimistes, et peatada veresaun, kus oli hukkunud 3000 ja vigastatud mitukümmend tuhat inimest. Poliitiline lahendus leitigi 1998. aastal.

"Ma rääkisin IRA-ga. Nad olid terroristid ja ma rääkisin nendega ja lõpuks nemad rääkisid teiste terroristidega. Kõik need teised grupid seal Põhja-Iirimaal. Ja siis nad leppisid kokku ja see Põhja-Iirima sõda lõppes," ütles Öpik ja lisas, et ainuke võimalus sõja lõpetamiseks oligi rääkida.

Öpik on veendunud, et sama taktikat tuleks tänapäeval kasutada ISIS-e ja teiste islamiterroristidega.

 "Ilma dialoogita ma lihtsalt ei näe, kuidas see lõpeks," sõnas ta.

Poliitikas oli Öpiku tippaeg nullindate keskel, mil ta oli liberaaldemokraatide Walesi tiiva liider, kandideeris erakonna esimeheks ja oli õhkõrn võimalus, et temast saab Londoni linnapea. Koha napsas hoopis praegune Briti välisminister Boris Johnson, kes on samuti tuntud poliitiline sõumees. Öpik tunnistab, et tema suhe kollase meediaga on sümbiootiline, aga alati pole selge, kes rohkem kasu saab.

"Mul kunagi ei ole olnud plaani, et celebrity olla. Mida see isegi tähendab, celebrity – see tähendab, et minu elu on minu kuulsusest ehitatud. Kas see on huvitav? Mulle mitte. See pole filosoofiliselt huvitav, ja see õieti ei aita seda maailma edasi. Mõnele on see küllalt, mulle mitte."

Omaette peatükk on Öpik ja naised. Kirglikud armumised ja lühiajalised suhted said Öpiku firmamärgiks. Eriti palju tähelepanu pälvis parlamendiliikme suhe Rumeenia poptähe Gabriela Irimiaga.

"Nad kõik tahtsid, et see oleks mingisugune näitemäng. Ei olnud! See oli tõsine relationship, aga nad ei tahtnud seda uskuda, see ei olnud neile huvitav," kommenteeris Öpik.

Toon tabloidides siiski pöördus. Seni sõbralikku nööki pälvinud Öpikust sai 2006. aastal kõmupressi peksupoiss, kui tema endine kihlatu, televisiooni ilmateadustaja Sian Lloyd avaldas elulooraamatu, kus muuhulgas vihjas mehe napsiprobleemidele.

Kui Eestis loetakse mõnuga kokku rahvaasemike majoneesi- ja taksotšekke, siis Briti press heitis Öpikule ette parlamendiliikme toetuse eest tehtud kallist remonti ja olmetehnika ostmist. Fakt on, et oma neljandatel valimistel, aastal 2010, kaotas Öpik mandaadi ja 13 aastat kestnud parlamendikarjäär oli järsku läbi.

On kõnekas detail, et samal päeval, kui ta koha kaotas, osales Öpik ikkagi televisioonis naljasaates. Pealtnäha võttis ta asja rahulikult, aga tunnistab tagantjärgi, et langus oli ränk ning finantsseis kujunes ruttu kriitiliseks.

Sel perioodil haaras Öpik kinni igast võimalusest kuhtuv kuulsus rahaks teha. Ta osales tõsieluseriaalides ja kehvades muusikavideotes, lasi džunglis end madudel hammustada, proovis õnne stand-up-koomikuna, talus isegi poksiringis valusaid maksahaake ning oli sage külaline ka näiteks Kremli-meelses uudistekanalis Russia Today.

Täna on Öpik enda sõnul taas jalgadel ja naudib elu täiel rinnal. Ta kuulub küll veel erakonda, aga pole tipp-ešelonis. Ta teeb raadiosaadet, on Briti mootorrattureid ühendava lobigrupi kõneisik ja harrastuspiloot, aga tema põhiline tööandja on – üllatus, üllatus – peamiselt eesti omanikele kuuluv Starship Technologies. Pakiveoroboti arendamisega tegeleval firmal on kontor Londonis.

Öpik ütles "Pealtnägija" loo lõpetuseks, et toob praegu Eestile rohkem kasu välismaal – on n-ö our man in the west –, aga mõtleb mõnikord, et lõpuks kolib ta ikkagi Eestisse.

Toimetas
Madis Järvekülg

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar