Unustatud Ahto Valteri ümbermaailmareisist valmib unikaalsete kaadrite põhjal dokfilm

Video
Rasmus Kagge
17.02.2016 20:45
Rubriik: Film

Mis saaks vabariigi aastapäeva eel olla veel südantsoojendavam, kui nautida värvilisi kaadreid filmist, mille olemasolust teadsid seni vaid väga vähesed. Sellest, kuidas meie sinimustvalge seilab üle India ookeani. Ja seda kõike 1939. aasta sügisel, kui juba oli puhkenud teine maailmasõda ja kodus Eestis oli alanud hääletu alistumine nõukogude võimule.

ETV saates "Pealtnägija" nägi täna esimest korda värvilisi filmilõike eestlaste kõige esimesest ümbermaailmareisist, mis toimus aastatel 1938 kuni 1940 ning mille eestvedajaks oli legendaarne Eesti meresõitja Ahto Valter.

"Ja neid kaadreid on seal päris palju. Alates reisi algusest kuni reisi lõpuni. Kõige suuremalt on seda muidugi näha laevakerele joonistatuna, mida nad tegid pärast 1939. aasta seal septembrikuud, kui nad omadega Jaaval olid. Inglismaa oli juba Saksamaale sõja kuulutanud ja selleks, et Saksa allveelaevad neid põhja ei laseks, siis nad pardale maalisid sinimustvalge lipu, kuna tollel hetkel oli Eesti neutraalne. Ja selle sinimustvalge lipuga sõitsid nad kuni lõpuni välja," selgitas dokumentalist Jaanis Valk.

Valgu sõnul näitavad kaadrid Valteri kuulsust teisel pool ookeani. "Kodak hakkas minu teada 1932. aastal värvifilmi tootma ja kui Ahto Valter 1938. aastal kuulutas, et ta läheb oma seltskonnaga ümber maakera sõitma, ta otsis Ameerikast läbi meedia reisiseltskonda, siis Kodak andis kaasa sponsorluskorras talle värvifilmi ja kaamerad, et nad selle reisi saaksid algusest lõpuni üles võtta," selgitas Valk.

Ilmselt ei oska paljud hinnata nende kaadrite unikaalsust, sest Ahto Valter on Eesti ajaloo mõistes paraku unustatud suurkuju. Seesama teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine sisuliselt kaotas Eesti kultuuriloost heerose, kes oli vaid 18-aastase noorukina sõitnud juba kaks korda oma ligi kaheksameetrise jahikökatsiga Eestist üle Atlandi Ameerikasse. Seesugune temp tegi lõpuks viis korda Atlandi ületanud ja korra ümber maailma purjuetanud Ahto Valterist Ameerikas legendi, kelle igat liigutust saatsid seal ajakirjanike ja fotograafide ülevoolav tähelepanu.

"Üks näide tõesti, et kui 1935. aastal Ahto kihlus oma esimese naisega, siis New York Timesis oli selle kohta teade, et Ahto Valter, meremees on nüüd kihlund," kirjeldas Valk. 1930ndatel oli Valter kindlasti ka Eestis kuulsus, keda noored järgisid.

Materjaliotsingud

"Kui me 2011. aastal selle filmiideega rahastajate ette läksime, siis selles mõttes on see väga hea projekt, et kõigil oli praktiliselt kohe selge, et sellist filmi on vaja. Me oleme leidnud midagi sellist ja tegeleme millegi sellisega, mida on kõigile vaja," arvas produtsent Erik Norkroos.

Tema sõnul on see väga suur tükk Eesti merendusajaloost ja teiseks ka Eesti enda ajaloost. "Nii mõnedki poeglapsed on tõenäoliselt nime saanud just Ahto järgi, aga nõukogude ajal ei olnud ta lihtsalt sobiv, keda eeskujuks tuua, sest ta jäi ju Ameerikasse," selgitas Norkroos.

Maaparandusteadlase ja harrastusajaloolase Anto Juske omal käel tehtud uurimistöö, mis tipnes Ahto Valterist esimese eestikeelse teose ehk vihiku avaldamisega, oli dokumentalistile viimane tõuge, et unustatud kangelasest ja tema lõpuks teostunud unistusest ehk ümbermaailmareisist tuleb teha rahvusvahelise kaliibriga dokumentaalfilm.

Sellest kuidas Jaanis Valk on ligi seitse aastat Ahto Valteri dokfilmi jaoks kõikvõimalikku materjali kokku otsinud võiks teha omaette filmi. Eestiga oli lihtne – 1920ndatest ja 1930ndatest oli arhiivides, raamatukogudes ja muuseumites tublisti ajaleheartikleid ja fotosid, kuid liikuvat pilti minimaalselt. 1940. aastal New Yorgis lõppenud ümbermaailmareisist on Käsmu meremuuseumis olemas kehva kvaliteediga mustvalge VHS koopia, aga see oli ka kõik.

"Keegi ei teadnud, kelle käest see pärit on ja siis oli minu jaoks selge, et mul tuleb välja uurida, kus need originaalmaterjalid on ja kus neid leidub. Ja kui ma need lõpuks üles leidsin, siis need asjad viisid jällegi omakorda teiste asjadeni, et õnnestus saada kolme-nelja erineva reisikaaslase päevikud, mis kajastasid seda reisi. Mis omakorda viisid mingisuguste teiste, kolmandate visuaalsete materjalideni, olid need siis fotod või liikuv pilt," selgitas Valk.

Kõikide aastate jooksul avastatud briljantide tõeline kroonijuveel on aga ikkagi Kanada keldrist kodumaale tagasi toodud rariteetsed lindid, kus on peal sinimustvalge kahemastilise Ahto seilamine ümber maakera 1938. kuni 1940. aastani. Väidetavalt võib tegu olla isegi ühe esimese värvifilmiga üldse, kus on peal Eesti lipp ja eestlased.

Reisi algusest, väljumisest New Yorgi sadamast kuni saabumiseni New Yorgi sadamasse on seda materjali Valgu hinnangul üle pooleteise tunni. "Ma arvan, et seda kulda võib isegi veel vedeleda, aga mul pole võib-olla aimugi, kust seda otsida. Kui me selle filmiprojektiga alustasime, siis me tükk aega otsisime-uurisime palju neid materjale üldse on," selgitas Valk, kelle sõnul ujub veel ikka aeg-ajalt midagi välja. "Isegi erakätest inimesed saadavad mõningaid fotosid, mis neil on Ahtost kuskil albumite vahel, mõningad muuseumid avastavad oma kogudest midagi ja kõik need leiud on on minu jaoks isiklikult väga vinged. Kas liikuvat pilti võib veel olla, seda ma kahtlen," lisas ta.

Ootus ja lootus on, et 2009. aastal alguse saanud idee vormub filmiks selle aasta lõpuks. Pooleteise tunnise filmi jaoks on juba broneeritud terve kino Ameerika Neitsisaartel. Seal, kus elas Ahto Valter kuni oma surmani 1991. aastal ning kus täna elab tema poeg, pisikese poisina isaga samuti tiiru ümber maailma teinud Ahto Theodor.

Toimetas
Rutt Ernits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar