Viru hotelli ajalugu peidab tumedaid saladusi
Praegu on Viru hotell lihtsalt üks paljudest hotellidest. Paarkümmend aastat tagasi, nõuka-ajal, olid asjalood sootuks teistmoodi - see ainus välisturiste teenindav hotell oli põnev ja ohtlik koht, kuhu oli suletud ühiskonna tingimustes koondunud kogu turumajandus, action ja glamuur.
Tänases "Prillitoosis" tutvustas Viru hotelli KGB-muuseumi AS Sokos hotelli kommunikatsioonijuht Peep Ehasalu.
Hotell avati aasrtal 1972. Terve korrus oli tehniliste ruumide jaoks koos KGB ruumiga, kus praegu asub muuseum. Külastajate pealtkuulamise ruum oli II korrusel. Külastajad sinna ei pääsenud, näiteks koopiamasinaruumi minekuks oli vajalik kirjalik luba.
Maja ehitasid soomlased, sest neilt oli loota korralikumat tööd. Aga pärast neid käisid kohalikud "torumehed" kõik üle ja paigaldasid vajalikud pealtkuulamisseadmed, et KGB saaks end kursis hoida, kes nõukogude kodanikest välismaalastega liiga soojades suhetes on ja mis asju võimalikud spioonid hotellis ajavad. Isegi töötajate riietuse mansetinööpides võisid olla lutikad.
Viru hotellis demonstreeriti välismaalastele seda, kui tore on elu nõukogudemaal. Restoranid, baarid, kabaree - mis sa hing veel oskad ihaldada. Kaebuste raamatusse kirjutati ainult kiitusi, seal leidub vaid üks kaebus liiga purjus kelneri kohta. Kõik oli suur vaatemäng, mis oli mõeldud nõukogude tegelikkuse masendavuse varjamiseks välisvaatlejate eest.
Toimetaja: Mari Kartau