"Pealtnägija": moelooja Kristina Viirpalu jõuab maailma olulisematele moelavadele
Moelooja Kristina Viirpalu ateljees Tallinna vanalinna käib lähinädalatel pea ööpäevaringne töö. Detailsed tikandid ning peened lõiked peavad valmis saama hiljemalt 9. veebruariks, mil disainer pakib kokku kaheksateist uhiuut kostüümi ning võtab suuna esmalt New Yorgi, mõned nädalad hiljem moepealinna Pariisi poole.
Viirpalu on tegemas ajalugu, olles üks vähestest Eesti moeloojatest, kes esitleb oma loomingut moemaailma tippsündmustel - New Yorgi ja Pariisi moenädalatel.
Moenädal on moetööstuse tähtsündmus, kus erinevad disainerbrändid esitlevad oma värskeimat loomingut. Ehkki moenädalaid peetakse paljudes suurlinnades üle maailma, siis olulisimad ja suurimat tähelepanu pälvivad show'd toimuvad nö suures nelikus ehk Milanos, Londonis, Pariisis ja New Yorgis.
Mõistagi ei pääse moenädala lavadele igaüks ja sõel, mis selleks läbida tuleb, on erakordselt tihe. Seda märkimisväärsem on, et Kristina Viirpalul on õnnestunud saada osalemiskutse kolmele erinevale moenädalale. Möödunud aastal esitles ta oma kollektsiooni Londoni moenädalal.
On tähelepanuväärne, et Inglise moeagentuur Oxford Fashion Studio, mis vahendab Kristina Viirpalu New Yorgi ja Pariisi moenädalatele, valis Eesti disaineri välja umbes 8000 soovija hulgast.
Moenädala demonstratsioonid toimuvad mitmel erineval laval üle linna. Eesti disainer ei astu üles küll pealaval, Viirpalu show'le nii Pariisis kui New Yorgis on oodata umbes 200 pealtvaatajat.
Seejuures moodustavad publikust enamuse mitte lihtsalt uudishimulikud moehuvilised, vaid võimalikud tulevased edasimüüjad ja meediaväljaanded. Selleks, et katta ruumirent ja et koha peal oleks olemas nii modellid kui ka juuksurid ning jumestajad, tuleb moeloojal endal käia välja umbes 6000 eurot.
Moelooja selgitas "Pealtnägijas“, et ta tahab iga kord olla parem, kui ta oli eelmine kord. "Ma ei tea aga seda, kas ma suudan kogu aeg ennast ületada,“ ütles ta ja selgitas, et see, kui ta juba läheb väljapoole Eestit, siis ta peab andma endast parima, et esindada väärikalt ka Eestit.
See, et disainer hetkel oma karjääri tipul seilab, pole aga üldse nii enesestmõistetav. Veel hiljuti rippus Kristina Viirpalu moemaja püsimajäämine juuksekarva küljes, sest 2013. aasta hilissuvel tabas Kristina perekonda tragöödia, kui tema abikaasa ja kahe lapse isa Rootsis perepuhkusel olles salapärastel asjaoludel suri. Kristina Viirpalu kinnitas, et oli palju hetki, kus ta mõtles, et ei taha enam üldse millegagi tegeleda ja võib-olla ei jaksa ta enam üldse elada.
Rasketel hetkedel on Kristinat kõige enam toetanud tema praegune elukaaslane Even Tudeberg. "Kui inimene on vee all, siis kõige esimene vajadus on hingata sisse, välja ja tuleb alustada hästi väikestest tegudest,“ ütles Tudeberg ja selgitas, et Kristinal ei olnud võimalik väga omaette jääda.
"Nagu me teame, on paljud maalikunstnikud oma elu parimad tööd teinud kõige tugevamas depressioonis või kõige keerulisemal perioodil on tulnud parimad tööd,“ ütles Kristina Viirpalu ja lisas, et kui kõik oleks ilus ja hea, siis muutuks inimene laisaks. "See töö on olnud minu jaoks teraapia, mis on aidanud üle elada elu kõige keerulisema perioodi.“
"Ma arvan, et iga kunstniku jaoks on võimalik ennast välja elada oma teostes, töös, tegemistes ja võib-olla ka see on üks põhjus, miks minu looming on jõudnud just maailma tähelepanusse,“ ütles Viirpalu.
Igatsusest, raskustest üle saamisest ning elujanust on otseselt inspireeritud ka Kristina uusim looming - kollektsioon, millega ta New Yorki ja Pariisi Eesti moekunsti tutvustama läheb. "Selle kollektsiooni nimi on Viivi ehk siis põline Eesti nimi,“ ütles ta ja lisas, et samas viitab see kaudselt ka sõnale vivii ehk elama. "Kollektsioon räägib ikkagi sellest samast Eesti naisest, kes elab oma mereäärses piirkonnas ja peab elama üle kõik rasked perioodid, oodates merelt mehi,“ sõnas moelooja ja selgitas, et kui mehed ei tule tagasi, siis peab ise merele minema ja võrgud ära parandama. "Seetõttu ma kasutangi materjali, mis viitab kalavõrgule.“
42-aastane Kristina Viirpalu on oma moemajast unistanud nii kaua kui ennast mäletab. Lapsena veetis ta tunde Antslas oma ema ja vanaema õmblusateljees. "Suures osas ma siiski korjasin põrandalt nööpnõelu ja harutasin õmbluseid lahti, sest lähemale mind ei lastud, kuna mul ei olnud piisavalt püsivust,“ nentis ta ja tõdes, et tegelikult pole tal siiani püsivust, et ise midagi õmmelda. "Minul on samas kompositsioonitaju.“
Ehkki Kristinal on taskus hoopis Pedagoogikaülikooli koreograafidiplom, siis omandas ta hiljem rõivaala korraldamise eriala kergetööstustehnikumis, samuti on tal Kunstiakadeemias pooleli ehtekunsti magistriõpingud. Kuigi vahepeal töötas moelooja muuhulgas ka stjuardessina, siis 2006. aastal avas ta lõpuks oma isikliku moeateljee. Tänaseks on tema loomingule fänne kogunenud sadu. Väljapaistvamaid stiilinäiteid oleme näinud presidendivastuvõttudel nii endise esileedi Evelin Ilvese kui ka eks-peaministriproua Luisa Värgi seljas. Kahel aastal kandis Kristina kleite ka Soome presidendivastuvõttu modereerinud saatejuht.
Kristina ütlebki, et eesootavad moenädalad võiks tähistada tema karjääri murdepunkti ning tal on tõsine plaan teha oma looming tuntuks Eestist väljaspool. Läbimurre mujal on tema sõnul lausa elulise tähtsusega, arvestades, et Eesti väiksuse tõttu on siin jätkusuutlikku kõrgmoeäri pidada äärmiselt keeruline - küsimus pole Viirpalu sõnul isegi klientide arvus. "Küsimus on hoopis selles, et meie töö on niivõrd mahukas ja kallis, et siin lihtsalt teatud hinnaklassi ei saa enam ületada,“ sõnas ta ja kinnitas, et leiva peale või ja vorsti saamiseks peab kindlasti suunduma väljapoole.
Hetkel peetaksegi Kristina Viirpalut üheks vähestest, kes Eestis tõelist haute couture´i ehk kõrgmoodi toodab. See tähendab, et tema tööd sisaldavad erakordselt suures mahus käsitööd.
Kristina Viirpalu brändi KV Couture üheks firmamärgiks on kujunenud käsitsi kootud Haapsalu pitsi kasutamine, tänu millele maksab üks tema loodud õhtu- või pruutkleit umbes 4000 eurot. Disaineri enda sõnul peaks kleidi hinnad olema oluliselt kõrgemad. "Kümme kuni viisteist tuhat oleks täiesti loogiline hind sellise käsitöö mahu eest, seda enam, et antud hetkel teeme me neid unikaaleksemplaridena.“
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Pealtnägija"