Eesti vanim püss ei ole eriti kasutajasõbralik
Arheoloog Ain Mäesalu hoiab käes 7,4 sentimeetrit metalli, mis on osa Eesti kõige vanemast püssist. „Tegemist on ka Euroopas ühe kõige vanema säilinud püssiga,” rääkis teadlane saates „Hommik Anuga”. See relv pärineb tõenäoliselt 14. sajandi lõpust.
„Omal ajal on ta laskmise ajal lõhki läinud. Väände-murdejälejd on ka olemas, ja keegi on kahelt poolt haamriga otsa kokku toksinud ja kasutanud seda millegi muu tegemiseks.”
Tervena oli püss 20 cm pikkune. Siseõõnsus on ühtlaselt laienev. „See näitab, et tegemist on primitiivse püssiga,” arvas Mäesalu. „Lasta on sellega ebamugav, kuna raskuskese jääb etteotsa. Eest topiti püssirohi sisse, seejärel tambiti ilusti kinni, pandi tropid ja kuul, süütamine käis pealt süüteava kaudu.”
Süütamiseks oli tollal tarvis tulerauda, tulekivitükki ja taelatükki, mis on võetud kasepuul kasvavast seenest. „See võtab hästi sädemeid sisse,” selgitas Mäeots.
Väga täpselt selle iidse püssiga lasta ei saa ja süütamine võttis kohutavalt palju aega.
Toimetaja: Mari Kartau