Galerii: PJ Harvey hiilgav etteaste hullutas Oslo Øya festivali publikut

Kristi Jõesaar ja Katrin Rajasaare
16.08.2016 17:38
Rubriik: Galerii

PJ Harvey talendi austajad võisid enne "The Hope Six Demolition Project" tuuri USA-sse siirdumist valida kahe ägeda põhjamaise festivali vahel. Enne Göteborgi WOW-l ülesastumist sai Mercury Prize’i ainsat kahekordset laureaati näha Øya festivalil Oslos. Norra suurimat Øyafestivalenit võib õigusega pidada üheks keskkonnateadlikuimaks muusikasündmuseks põhjamaades.

Kiiresti välja müüdud linnafestival algas 9. augustil üle Oslo linna puistatud klubiteisipäevaga ning jätkus läbi nelja päeva kuuel vabaõhulaval, millest suurim meenutas looduslikku amfiteatrit ja lasi peaesinejaid ka tagareas murul külitajatel nautida.

Festivali üks peaesinejatest PJ Harvey saabus lavale uuelt albumilt "The Hope Six Demolition Project" pärit looga "Chain of Keys" luues temale omaselt kõrgpinget ja dramaatikat. Kontsert keskenduski laulja värskele, järjekorras juba üheksandale stuudioalbumile, mis tuli avalikkuse ette selle aasta aprillis.

Värske album on orgaaniline jätk tema eelmisele, 2011. aastal välja tulnud albumile "Let England Shake", tegeledes peamiselt globaalselt päevakajaliste teemadega nagu sõda, vaesus, terrorism, poliitiline ignorantsus. Mitmed kriitikud on kirjeldanud uut plaati kui reportaaži maailma erinevaist paigust – Vietnamist, Kosovost, Afganistanist, mille õhustikku ja probleemistikku annavad edasi trummid, kitarr, saksofon ja PJ Harvey võimas hääl.

Suur osa kontserdist pakkuski publikule ülivõimsat ja pingest särisevat valikut uuelt plaadilt. Lisaks avaloole tulid esitamisele teiste seas väga tugevad lood nagu "The Community of Hope", "Medicinals", "The Orange Monkey" ning publiku kõige vaimustunumate huilete saatel "The Wheel" ja "The Ministry of Defence".

Uue plaadi kõrval said fännid kaasa elada ka varasematelt plaatidelt tuntud lugudele nagu "Let England Shake", "50th Queenie" või "To Bring You My Love". Selgusetuks jäi, miks PJ Harvey ei vaevunud ühegi sõnaga oma vaimustunud fännidega suhtlema, rääkimata sellest, et publikule ei kingitud ka ühtegi lisalugu. Pea 15 000-pealise publiku entusiastliku hõiked Oslo karges öös jäid vastuseta ning üksikute setlisti jahtijatest eranditega suundus mass viisakalt tulede kustudes väljapääsude poole. Nüüd jätkub PJ Harvey tuur juba New Yorgis, kuhu bänd jõuab viieaastase vaheaja järel.

Kindlasti ei piirdunud festival aga pelgalt PJ Harvey suurejoonelise kontserdiga. Festivali avapäeval andis väga värske ja virgutava etteaste Prantsusmaalt pärit sündipoppi viljelev M83 ning UK-st pärit The Last Shadow Puppets, mis oma mahlaka ja sümfoonilise popiga tõmbas publiku korralikult käima. Ka Eesti muusikapublikule hästi tuttav Massive Attack astus festivalil üles, sedakorda ennast maailmas juba elujõulisena tõestanud Young Fathersiga, mis mõjus küll bändi senitehtuga võrreldes mõnevõrra võõralt, kuid siiski värske ja kuulamapanevana.

Lavale jõudsid ning hulgaliselt publikut koondasid oma võimsa esitusega ka teiste seas sellised esinejad nagu Eagles Of Death Metal, New Order, Foals, Savages, Mastodon, Chvrches, Jamie XX, Highasakite, DJ Koze ja The Killsi asendanud Seinabo Sey. Lisaks sai publik osa Norra enda väga võimekatest ja säravatest bändidest ning sooloesinejatest nagu Ane Brun, Aurora, Ary, Ingebjørg Bratland, Sweden, Vant ja paljud-paljud teised.

Øya festivalil on üsna aukartustäratav ajalugu. See sündis aastatel 1971-1997 toimunud Kalvøya festivali varemetele suvel enne millenniumivahetust ning säilitas oma nime, mis tõlkes tähendab saart, ka siis, kui 2001. aastal Kalvøya saarelt Oslo kesklinna kolis. Raudtee- ja raamatukoguehitusele ette jäänud Keskaja pargist koliti mullu Tøyenparki – otse Norra kuulsaima kunstniku Munchi muusemi ukse ette.

Festivali õhkkond oli väga vaoshoitud, naeratav ning viisakas, mis oli küllalt harjumatu võrreldes suurte mõnevõrra rajumate rokifestivalidega. Sealjuures mahtus ka enamik pakutavatest söökidest ökoloogilise puhta toidu sildi alla ning kasutatud topsid või taldrikud koguti koheselt kokku lõputu arvu vabatahtlike poolt. Kogu festivalialal kehtis varimajandusele nulltolerants – olgu bändisärk või veganburger, maksta sai vaid kaardiga. Tegu on väga muheda ja sõbraliku linnafestivaliga, mida tasuks festarisõprade poolt ka edaspidi silmas pidada.

Toimetas
Rutt Ernits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar