Šoti mägiveised hoiavad Mäetaguse tammikut võsastumast
Šoti mägiveised hoolitsevad selle eest, et Alutaguse suurim pärandkooslus, Mäetaguse tammik lõplikult ei võsastuks. Mägiveiseid on Eestisse toodud nii poollooduslike koosluste hooldamiseks kui ka lihtsalt selleks, et eramaad ei võsastuks.
Mäetaguse tammik Jõhvi-Tartu maantee ääres on pärast nõukogudeaegse suurpõllunduse lõppu väga kiiresti võsastuma hakanud. Tammede vahele tungivad lepad, pajud ja kased ning mitmesaja aasta vanused mõisaaega meenutavad tammed jäävad kiiresti kasvavate puude varju, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Juba viis aastat tagasi hakati tammikus talgukorras võsa hävitama, kuid inimesel on mõnikord looduse vastu väga keeruline saada ja võsa võtab võimust, kui igal aastal puisniidul heina ei tehta ja puiskarjamaadel loomi ei söödeta, kirjutab ERRi uudisteportaal.
Nüüd on ka selles tammikus loomad, kes tarna, angervaksa ja noore võsa ära söövad.
Pull peab hoolitsema selle eest, et neli lehma ennast turvaliselt tunneksid ja et nende hooldajad, Heldi ja Ardo Aia ka tammiku hooldamise eest kompensatsiooni saaksid. Vasikad võivad Heldi ja Ardo maha müüa.
"Mis tulevikus saab, eks seda on näha. Eks järelkasvu ikka saab ja selle loodame maha müüa. Ja muidugi loodusharidus ja turism - see lisa ka kooslusele juurde," rääkis MTÜ Avatud ja Hoitud Loodus esindaja Heldi Aia.
Need šoti mägiveised on pärit Taanist ja pole veel Eesti oludega kohanenud. Seepärast käituvadki nad nagu keskmine pahandustteinud poliitik - kaamera ette ei tule.
Kui loomad kohanevad, muutuvad nad uudishimulikuks, näitab mõne teise pere kogemus, kes samuti oma krundi puhastamiseks mägiveiseid peavad.
Toimetaja: Merili Nael