Kalle Aasamäe: kvaliteet, detailid, ideed
Üks X Disainiöö rõivadisainietendusel kollektsiooniga üles astunud disaineritest oli tunnustatud meestemoe disainer Kalle Aasamäe, kes omab oma rõivabrändi. Tema riietes on kvaliteeti, mängulisust, unikaalsust ja häid tekstiile. Kiirel ettevalmistusperioodil õnnestus disaineriga moest, trendidest ja ideedest vestelda.
Kust tuleb mood, kes seda loob, kuidas olla moodne?
Tänapäeval on see lihtne. Infot on palju ja joondutakse kuulsuste järgi. Disainer on see, kes teeb info laiadele massidele söödavamaks. Oluline on, et disainer kasvatab klienti.
On trendid ja mood, on trendiloojad, kes on väike grupp inimesi, kes võtavad hullumeelse idee ja tänu moeloojatele läheb see laiadele hulkadele. Moeajaloost on seda palju teada. Võtame näiteks punkliikumise, mis oli alguses väikse grupi inimeste eneseväljendus ühiskonna vastu, millest hiljem Vivienne Westwood ja Zandra Rhodes, võttes mingid detailid ja nüansid, tegid laiadele rahvahulkadele sobiliku massmoe.
Eesti ühiskond ja riik on nii väike, et meile tuleb eeskuju suurtest ühiskondadest, kus on rohkem võimalusi ja palju arenenum.
Kuidas eestlane suhtub Eesti disaineritesse?
Mulle tundub, et see areneb iga aasta ja läheb paremaks - inimene tahab saada midagi muud ja paremat.
Eesti rõivadisain on väga konkurentsivõimeline võrreldes muuga. Aga pole süsteemi, mis mujal läänes on, kus süsteem on töötanud üle 100 aasta.
Aga siingi muutub asi paremaks. Kui käia ringi ümberkaudsetes riikides, siis näed, et siin on kõik olemas – tase ja omanäolisus, on läbilöögivõimelisi disainereid. Süsteem on ainult lapsekingades.
Kust olete kollektsioonide jaoks inspiratsiooni saanud?
Mul tekib ideid, kui näiteks reisin - nagu India kollektsioon. Üks kollektsioon oli inspireeritud 80. aastate Moskva olümpiamängudest, on veel "Meie aja kangelane", "Inimene vutlaris".
Uus kollektsioon, mida nüüd Disainiööl esitlesin, on jätk eelmise aasta Moskva moenäitusest, kus oli kollektsioon 1924, aga see sai alguse EKA õppejõudude näitusest, kus kõigil oli üks kümnend. Mina valisin 1924 ja läksin teemaga konkreetsemaks, sest 1924 maailma mastaabis on nii lai mõiste, ja valisin vene konstruktivismi, täpsemalt Majakovski, mis mulle väga imponeeris.
Värvigammad on jäänud samaks, materjalid on enam-vähem samad – linane, mis on mu vaieldamatu lemmik. Kollektsioon on minimalistlik, must on põhivärv, aga ka punast tuleb sinna sekka. See on kontseptuaalsem, kui tavaliselt.
Mu kliendid on loomingulisema lähenemisega inimesed, kes hindavad materjalivalikut. Jään väga naturaalseks ja ei kasuta sünteetikat. Kvaliteet on väga oluline.
Panen riietesse ka detaile. Näiteks kui on hall jakk, siis kõik eeldavad, et vooder on hall või tumehall, aga mina panen bordoo või kirju kanga.
Mida tulevik toob?
Lähen nüüd kohe Aafrikasse ja see saab olema hea kogemus. Ei tea, mis edasi saab, aga see loob kindlasti uut inspiratsiooni. Seal on nii teistsugune ja värvid on hoopis teised, kui meie oleme harjunud. Kindlasti saab lahe kogemus olema.
Toimetaja: Mari Kartau