Vabaõhumuuseumi Jõuluküla räägib pikast jõuluajast
Vanadel eestlastel kestis jõuluaeg palju kauem kui praegu, mil inimestel on pidevalt kiire. Kuidas toomapäevast kuni kolmekuningapäevani pikemat puhkust peeti, sellest räägib Eesti Vabaõhumuuseumi Jõuluküla.
Neljapäeval külastasid Vabaõhumuuseumi kohvikut Tallinna vanalinnas kolm erinevast ajastust pärit jõuluaja külalist - jõulusokk, jõuluvana ja näärivana, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Jõulusokk, jõuluvana ja näärivana on olnud igaüks tähtis tegelane omas ajas, kuid kõigi nende põhiülesanne on olnud rõõmu toomine. Millega vanasti paarinädalast jõuluaega sisustati ja mida inimesed toona oluliseks pidasid, sellest saab aimu järgmisel nädalavahetusel toimuvas Jõulukülas.
Vabaõhumuuseumi avalike ürituste juhi Triin Aadli sõnul on Jõuluküla muuseumi üks populaarsemaid üritusi.
Kui tänapäeval ostetakse kõik kuuseehted poest, siis vanasti tehti neid ise. Neljapäeval valmisid Kanuti konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse meistrite käe all kullatud pähklid ja käbid ning muuseumi kogudes olevate mänguasjade koopiad. Samuti selgus tõsiasi, et vanu kipsist nukke on hoopis lihtsam taastada kui plastmassist tehtud lelusid.
"Kipsi annab väga hästi taastada, siin on sõrmi tagasi ehitatud. Siin on muidugi vaja viimistlustööd teha, aga kips annab ennast ilusasti tagasi ehitada, kõik annab ära siluda ja ära toneerida. Tegelikut annab tast teha ilusa ja korraliku asja," selgitas Kanuti konservaator Jolana Laidma.
Toimetaja: Merili Nael