1917. aasta novembri sündmused Petrogradis: pööre või revolutsioon?
Sel kuul saab David Vseviovi autorisaade “Müstiline Venemaa” 20 aastaseks. Lisaks sellele möödus 7. novembril sada aastat Petrogradi sündmustest, millele kommunistid on omistanud Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni nime. Seetõttu korraldas Vikerraadio möödunud teisipäeval saatesarja juubeli puhul vestlusringi, kus ajaloolased David Vseviov, Toomas Hiio ja Jaak Valge arutlesid 1917. aasta novembri alul Petrogradis toimunud sündmuste teemal.
Arutelu modereerinud Peeter Helme palus ajaloolastel esimesena mõtiskleda, kuidas on kõige täpsem kutsuda saja aasta taguseid sündmusi Petrogradis. “Mulle endale tundub nii, et seltsimees Lenin ja tema kaaslased ei teinud revolutsiooni, kuid nende tegevuse tulemus küll sündis revolutsioon,” avas Helme arutelu.
Kuigi David Vseviov nentis, et maailmas pole olemas foorumit, mis suudaks Petrogradi sündmustele õige nimetuse anda, peab tema seda siiski pöördeks mitte revolutsiooniks. “Kui nüüd tõmmata kriips alla eelnevatele sajanditele, siis see kriips põhimõtteliselt tõmmatakse alla Veebruarirevolutsiooniga,” märkis Vseviov.
Teisalt tõdes “Müstilise Venemaa” saatejuht, et Veebruari revolutsioon , mille tulemusena tsaar Nikolai II andis loa luua riigiduuma ja loobus osaliselt absoluutsest monarhiast, ei mõjutanud nii palju järgnevatel kümnendil kinnistunud bolševike võimu.
“Need muudatused (bolševike võimule tuleku - toim.) tõi kaasa just oktoober,” toonitas Vseviov. “Aga ikkagi oleks pigem mõistlik paigutada oktoobri sündmused ajalooteljele pöördena ja mõiste revolutsioon reserveeriks ma veebruarile,” lisas ajaloolane.
Revolutsioon kommunistidele, pööre ajaloolastele
Toomas Hiio selgitas, et marksismi ja leninismi kohaselt pidi kommunistliku korra tekkima samm-sammult, kuid selle protsessi aluseks oli sotsialistlik revolutsioon. “Sellepärast tuli omistada novembris toimunud pöördele sõna “sotsialistlik”. Aga see sõna “suur” võib olla laenati Prantsuse revolutsioonilt. Nii saigi vana kalendri järgi kokku – Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon,” leidis Hiio.
Jaak Valge lisas, et sajanditaguseid sündmusi ei saa revolutsiooniks pidada, kuna sellega ei tulnud kaasa suured massid. “Selles mõttes oli ta pigem riigi- ja paleepööre. See aga mida ta kaasa tõi oli tõepoolest revolutsioon,” märkis Valge.
Samas nõustus Valge Vsevioviga ja kinnitas, et 1917. aasta veebruaris toimunud ülestõus oli palju märgilisem nii Venemaa kui ka kogu maailma jaoks. “Veebruarirevolutsiooni viljad ei saanud lihtsalt realiseeruda nii lühikese aja jooksul, mis Oktoobripöördeni jäi,” sõnas Valge.
Arutelu jätkub…
David Vseviovi, Jaak Valge ja Toomas Hiio arutelu jõuab kahes osas Vikerraadio kuulajateni 19. ja 26. novembril. Samadel päevadel avaldab ERR.ee multimeedialood, kus arutelupunktid on illustreeritud lisamaterjalidega ning lisaks sellele saab vaadata ajaloolaste arutelu videopildi vahendusel.
Toimetaja: Allan Rajavee