Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus
IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.
Kuna Eestil pole kunagi võimekust tuua inimesi füüsiliselt piisavalt kohale, pole see tegelikult ka otseselt vajalik. "Tänapäeval väga vähe ostetakse plaate, enamus muusikast ostetakse internetist. Hind on muutunud - kui plaat maksab 15 eurot, siis nüüd maksad kümme eurot kuus muusika eest," selgitas Kotka saates "Hommik Anuga" maailma arengut.
Inimesed otsivad mugavaid lahendusi, nii tehakse enamik kaugekõnedest Skype'i vahendusel ja sõidetakse Uberi vm taoliste lahendustega, mis ei nõua sularahas ja kaartidega arveldamist.
Kotka arvates oleks sarnaselt potentsiaali riigiteenusel, mis laseks ka ettevõtete juhtimise või piiriülese töötamise lihtsamaks teha. "Kujuta ette seda, mismoodi ma ettevõtet asutan, jooksutan. Kas mul peab olema raamatupidaja, kas ma pean tegema mingit aruandlust statistikaametitele - mõtle, kui seda kõike ei oleks."
Ühe näitena tõi ta Eesti e-residentsuse projekti, mis oli esialgu suunatud väljaspool Euroopat tegutsevatele inimestele, et anda neile võimalus lihtsamalt Euroopa Liidus asju ajada. Juhtus aga see, et suur hulk liitunuid on hoopis Saksamaalt, kes soovivad pääseda suure bürokraatia eest.
Kotka on veendunud, et avalikku sektorit ootab ees täpselt samasugune raputus nagu olnud juba taksonduses ja muusikamaailmas. "Miks avalik sektor peaks jääma sellest raputusest ilma? Ta ei jää! Küsimus ongi, kas eestlastena me oleme raputuse loojad, täpselt nagu me olime Skype'iga raputuse loojad või me vaatame seda pealt, vaatame, kuidas keegi teine selle ära tegi ja püüame kuidagi kaasa hüpata," rääkis ta.
Kotka tõdes, et hea meelega jälgib praegu suunda, kus tundub, et me oleme siiski pigem raputuse loojad. "See, kes on pioneer, see kes käib kõige ees, temal on kõige rohkem probleeme. Tema põeb läbi kõik lastehaigused, saab kaela selle sõimu, mis kõik puudu või katki on..."
Kindlasti on Eestil vaja saada majandus suuremaks ning üks võimalus selleks on e-residentsuse suurendamine. Üheks Eesti kui e-riigi fenomeniks nimetas Kotka ka meie ühiskonna kokkuleppeid nagu näiteks digiallkirja eelistamist paberile. Eesti läbimurret digivaldkonnas on Kotka hinnangul suunanud valu. "Majanduslikult ei ole efektiivne teenindada meie inimesi füüsiliselt," selgitas ta. Me innovatsiooni põhjuseks on inimeste vähesus, mis sunnitab kasutama tehnoloogiat.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja