Rahvuskultuuride seltsid soovivad rohkem noori kaasata
Eesti rahvuste päeval toonitati seda, et Eesti rahvusvähemuste seltsid teeksid kõik selle nimel, et tutvustada noortele nende juuri. Sarnaselt väliseestlastega hakkab ka Eestis elavate vähemusrahvuste nooremal põlvkonnal side vanemate kodumaaga aina rohkem kaduma.
Ligi 40 rahvusvähemuste ühendust koondava Ida-Virumaa integratsioonikeskuse juhatuse liige Aleksandr Dusman tunnistas, et rahvuskultuuride seltside liikmeskond jääb aina vanemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Huvitav on siinjuures see, et mida väiksem on rahvusgrupp, seda rohkem noori kaastatakse, sest enese sälitamisest huvituval väikesel rahvusgrupil on kogu vastutus kitsa seltskonna inimeste peale. Suured rahvusgrupid nagu näiteks venelased, valgevenelased, osaliselt ka tatarlased ja ingerisoomlased on mugavustsoonis, sest kui inimesi on palju, siis kiputakse olema seisukohal, et las läheb nii nagu läheb," selgitas Dusman.
Lõppeval nädalal uut aastat tähistanud juudi kogukonna eestkõnelejana rääkis Aleksandr Dusman, et nemad on leidnud lahenduse pereväärtuste tähtsustamisega.
"Me alati oleme proovinud leida tegevusi peredele ja pole eraldi teinud üritusi noortele. Kui toimuvad festivalid, siis tullakse sinna kogu perega. Kohal on nii vanaemad-vanaisad, nende lapsed ja lapselapsed. Kui ollakse harjutud, et üritustele tuleb tulla peredega, siis on ka noori lihtsam kaasata," ütles Dusman.
Ida-Virumaa Valgevene kultuuriseltsi Bez eestvedaja Zinaida Klõga tunnistas, et neil on käimas põlvkondade vahetus. Oma lapsed, kes kunagi seltsis aktiivsed olid, on seotud peremuredega, aga lapselapsed on veel väikesed. Noorte kaasamisel taheti tööd teha Jõhvi koolidega, kuid põrkuti ootamatule probleemile.
"Valla juhte vahetatakse Jõhvis tihedamini, kui mõni mees vahetab sokke. Hakkame juba ühe juhiga kontakti saavutama, aga jääme jälle pika ninaga," tõdes Klõga.
Eestis elavad paarsaja rahvuse esindajad ja tegutseb üle 240 rahvusvähemuse kultuuriseltsi.
Rahvusvähemustega koostöö tõhustamiseks saab järgmisest aastast seni Ida-Viru maavanema ümarlauana koos käinud rahvuskultuuriühenduste esinduskogust kultuuriministeeriumi juures tegutsev koostöökogu.
Rahvuste päeva tähistati ka Tallinnas ning Raekoja platsil tutvustasid kultuuriseltsid oma tegevust. Müüdi käsitöötooteid ja õpetati huvilistele lihtsamaid töövõtteid. Väga populaarsed olid publiku seas rahvuslikud söögid ja joogid.
Rahvuste päeva tähistatakse alates 2005. aastast.
Toimetaja: Rutt Ernits, Merili Nael