Üle 50 aasta Eesti ja Jaapani vahel kirjasõprust pidanud sõbrannad taaskohtusid ({{commentsTotal}})

Jaapanlanna Seiko Ono ja Viljandis elav Inga Võsa on olnud kirjasõbrad üle 50 aasta (alates aastast 1963). Rohkem kui poole sajandi jooksul on nad vahetanud sadu kirju, pilte ja pakke, aga kohtunud vaid ühe korra, aastal 1973. Nüüd, 44 aastat pärast viimast kohtumist, otsustasid tragid daamid uuesti kohtuda.

Võsa rääkis, et vanasti pidi igal kooliõpilasel olema kirjasõber, kes olid tavaliselt ka Nõukogude Liidust. Ükskord ilmus Pioneeris aga artikkel, kus üks Jaapani tütarlaps otsis endale kirjasõpra.

Seiko Ono meenutas, et tollal hakkas ta just võõrkeeli õppima ja tundis välisriikide vastu huvi.

"Mõtlesin, millisest riigist oleks kõige parem kirjasõpra leida. Lõpuks valisin Eesti, sest Eesti on Jaapanist kõige kaugem ja Eesti tundus huvitava ajalooga riik," sõnas ta.

Kuu aega pärast ajakirjale Pioneer kirjutamist hakkas Seiko Ono saama iga päev palju kirju. Kokku umbes 300 kirja.

Sapporo tütarlaste kolledžis õppiv Seiko valis välja endavanuste neiude hulgast kõige esimese kirja ehk 9. klassis õppiva Inga ja viimase – ühe Mustamäe tüdruku, kellega kontakt küll hiljem katkes.

"Inga kiri oli väga suurte tähtedega ja silmatorkavalt jõuliselt kirjutatud. Ma arvasin, et see näitas Inga tugevat iseloomu," sõnas Ono.

Sügaval nõukogude ajal tundus kiri Jaapanist nagu sõnum teiselt planeedilt. Posti kohale jõudmiseks kulus mõnikord koguni kolm kuud.

Inga lõpetas Tallinnas keskkooli, õppis pedagoogiks, abiellus, sai esimese lapse ja asus tööle algklasside õpetajana Viljandis. Kirjavahetuse algusest oli möödas kümme aastat, kui ühel päeval teatas Seiko, et ta tuleb külla. Nimelt harrastas ta kendot, mis on keskaegse Jaapani mõõgavõitluse järglane, ning ta valiti oma riigi koondisse 1973. aastal toimunud MMile.

Pärast paari Euroopa pealinna külastamist ostiski ettevõtlik jaapanlanna pileti Leningradi ja teatas, et tuldagu talle sinna vastu. Inga mees läkski. Ehkki Aeroflot kaotas ära jaapanlanna pagasi, istuski ta Inga mehega rongile.

Mais 1973, kõige sügavamal nõukogude ajal, oli turist Jaapanist on nagu UFO. Juba Balti jaamas tegid ametnikud selgeks, et kauget külalist tohib majutada ainult Inturisti hotellis ja ta kupatakse värskelt valminud Virusse. Igal pool hõljus KGB vari.

Ehkki seltsimehed julgeolekust keelasid, otsustati siiski sõita Viljandisse ja istuti ühel kenal hommikul bussi.

Seiko nägi ära ka Inga toona aasta ning kolme kuu vanuse esimese tütre. Tagasiteel tahtis ettevõtlik jaapanlanna ära näha Moskva ja Punase väljaku, kuhu ta kutsus kaasa ka oma eesti võõrustajad. Vastu kõiki ootusi ei konfiskeeritud tema negatiive piiril ega võtnud fotosid kirjadest välja tsensuur, vaid pildid jõudsid ringiga tagasi Viljandisse.

Kõik aastate jooksul tulnud saadetised on siiani õpetaja pedantsusega säilitatud. Peale kirjade vahetati ka kingitusi nagu kimono, kleit, mänguasjad.

Side Jaapaniga on selgelt Ingat mõjutanud. Tema kodu ja aed on jaapani mõjudega. Isegi koerad on šarpei tõugu. Ehkki vahepeal jäid kirjad hõredamaks ja sisse tuli isegi aastaseid pause, kirjutasid naised truult edasi.

Elu läks ka edasi. Inga käe all lõpetas lugematu arv kooliõpilasi, tema enda lapselapsed on juba täiskasvanud. Seiko töötas raamatupidajana suures ehitusfirmas. Karjääri lõpus töötas ka tema mõne aasta algklasside õpetajana, kuni mõlemad naised läksid pensionile. Kirjavahetus aktiveerus ja kevadel 2017 teatas Seiko, et tahab tulla vabasse Eestisse.

5. juulil jõudiski kätte tähtis päev, kahe sõbranna taaskohtumine pärast 44 aastat. Kohtumispaigaks määrati toosama Viru hotelli fuajee.

Seekord plaanisid sõbrannad veeta koos nädala ja kohe esimesel päeval oli kavas üks väga eriline atraktsioon.

Seiko mitte ainult ei harrasta pensionieas mõõgavõitlust, vaid tegutseb kohtunikuna, sestap otsis Inga välja kohaliku kendo klubi eesotsas Tarmo Jüristoga, kes kutsus kokku spetsiaalse trenni.

Seiko veetis koos Ingaga teguderohke nädala Eestis ja on nüüd tagasi kodumaal, kus ta tähistas 2. septembril oma 70. sünnipäeva.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Pealtnägija"



elu
Eurovisioon
Eesti Laul
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: