Taasiseseisvunud Eestiga sama vana Ott Ilves: peaksime pilgu kaugemale suunama
Ott Ilves, kes on täpselt sama vana kui Eesti taasiseseisvus, usub, et eestlased ei peaks mõtlema ainult rahvusromantikale, vaid püüdma liikuda avatud ühiskonna poole.
"Näen Eestit üha progressiivsemaks muutuva riigina, millel on süüdlaslik olemus juures. Me mõtleme hästi palju asjade peale, mis meil juhtus üleminekuperioodil, 1987-1991, me peame nende üle uhked olema ja me peame selle üle uhked olema, mis me viimase 26 aasta jooksul saavutanud oleme, kuid peaksime nüüd pilgu kaugemale suunama kui viimase 15 aasta hädade suunas," rääkis Ilves "Vikerhommikus".
Ilves rääkis, et andekaid ja edukaid noori on Eestis rohkelt, mis näitab, et haridus töötab siin hästi. seejuures ei peaks me paaniliselt kartma välismaal õppimist ja töötamist. "Olemata sellest, kus me oleme maailmas, oleme me nii ühendatud, et meil pole vaja karta, et see inimene, kes on Londonis või Melbourne'is, on meie jaoks kadunud hing," ütles Ilves, kes on ise välismaal käinud, siia tagasi tulnud.
Noormees ütles, et kui ta oma vanematele ja nendeealistele mõtleb, siis tänapäeva noored kaaluvad oma samme rohkem läbi. ""Vaatame, mis saab, hakkama saame ikka" suhtumist oli tunduvalt rohkem. Kui ma vaatan enda sõpru praegu, käib tunduvalt rohkem planeerimist. Ma ei oska öelda, kas see on parem või halvem, see tundub vahe olema," selgitas Ilves.
Ilvese sõnul ei usu ta, et Eesti noored peaksid kogu aeg ennast patriootidena tundma, vaid mõistma, et Eestis on palju erinevaid rahvusi ja kultuure. "Selleks, et progressiivselt edasi liikuda, peame me aru saama, et me kõik oleme Eesti kodanikud, peaksime koos seda asja ajama, mitte eraldi," ütles ta. "Me räägime traditsioonide hoidmisest, aga see traditsioonide hoidmine kujuneb alati välja puhtaks rahvusromantikaks, me mõtleme, et rukkilille muster on meie jaoks kõige tähtsam, mõtlemata sellele, et see on ainult üks asi meie rahvuskultuurist või kultuurist üldse," lisas Ilves.
Kui Eesti tulevikule mõelda, peaks Eesti Ilvese sõnul liikuma avatud ühiskonna poole. "Minu arust võiks Eesti olla avatud ühiskonna näide, püüame leida progressiivse ja positiivse tee edasi. Ma tahaks öelda, et Eesti on avatud ühiskond järgmise 20, 50 ja saja aasta jooksul," rõhutas ta.
Toimetaja: Rutt Ernits