Baltic Pride'i esindaja: LGBT õigused ei ole eriõigused, vaid inimõigused ({{commentsTotal}})

6. juulil algas üheksas LGBT+ kultuurifestival Baltic Pride alapealkirjaga "Koos", mis sümboliseerib nii kõigi võimalust õnnelikult koos kasvada ja elada kui ka seda, et eri põlvkondade vahel on tugev side.

"Tegemist on LGBT+ kultuuri ja solidaarsusnädalaga ehk Baltic Pride'iga, kus me korraldame erinevaid üritusi, tuues fookusesse LGBT kogukonna ja nende murekohad, tehes seda läbi erinevate ürituste, ennekõike läbi kultuuri," rääkis Kristel Rannaääre Eesti LGBT ühingust Raadio 2 "Suvehommikus".

Üritus kannab nime Baltic Pride, sest reisib igal aastal erinevasse Balti riiki. Eestis on see üritus kolmandat korda, esimene Baltic Pride toimus 2009. aastal Lätis.

Festivali raames toimuvad õpitoad, kino, peod, konverents ja ekskursioon Tallinna ajalukku läbi LGBT+ silmade. "Meie giidid viivad kuulajad läbi Tallinna kogukonna jaoks olulistesse punktidesse, nii positiivses kui ka mitte nii positiivses mõttes. Avame erinevaid lugusid, mis linnaruumis on toimunud, mis ajaloos on toimunud, seome neid konkreetsete kohtadega," selgitas Rannaääre.

Festivalile on Rannaääre sõnul oodatud LGBT+ kogukond, aga ka nende toetajad ja kõik, kes seisavad võrdse ühiskonna eest. "Meie hulgas on kahjuks ka neid LGBT+ kogukonna liikmeid, kes täna ei saa osaleda sellel pride'il, kes oma igapäevaeluski ei saa olla päriselt need, kes nad on. See Pride annab ehk neile natuke tuge, lootust ja jõudu, kui nad näevad, kui palju on inimesi, kes tegelikult toetavad kogukonda, ja kui nad näevad, kui palju seda kogukonda ennastki on," selgitas Rannaääre.

Naine lisas, et LGBT ajalugu ulatub Eestis kaugele, kuigi esimene LGBT sihtrühmale mõeldud baar avati siin 18 aastat tagasi. "LGBT ajalugu ulatub oluliselt kaugemale, ulatub nõukogude aega ja sealt edasi. Kogukond on kogu aeg olemas olnud, aga meie hakkame avama seda ajalugu nõukogude ajast," lausus Rannaääre.

Tänavusel Baltic Pride'il toimub ka paraad, millesarnast pole Eestis juba kümme aastat olnud. "Meil on suurepärane punt aktiviste, kes ütlesid, et nad sel aastal tahavad selle ära teha. See on ikkagi korraldamine, see on julgus. Ta tähendab erinevates riikides erinevat. USA poolt rääkides on olukord parem kui 1960ndatel aastatel, see on rohkem rõõm ja uhkus. Kui me vaatame meie kandi maid, kaasa arvatud meid, siis me oleme loomulikult ka rõõmsad, aga tahame juhtida tähelepanu sellele, et kooseluseaduse rakendusaktid ei ole vastu võetud," rõhutas Rannaääre.

Rannaääre lisas, et paraadiga tahetakse rõhutada, et LGBT kogukonna esindajaid on rohkem kui seni meedias nähtud. "Meid on palju, meie toetajaid on palju. LGBT õigused ei ole eriõigused, need on inimõigused, neid peab igalühel olema. Kui me räägime just kooseluseaduseid, ei ole vaja ainult ühele pundile seda, see on meie kõigi jaoks," lausus naine.

Baltic Pride'i lõpetab vabaõhukontsert, kus astuvad üles Creep Party, Laine, Sofia Rubina, St. Cheatersburg, Twisted Dance Company, Zebra Island ja Ziggy Wild.

Baltic Pride paraadi kannab homme, 8. juulil otse üle ERR Menu.

Toimetaja: Rutt Ernits



elu
Reet Aus

Reet Aus teeb teksadest kampsuneid

Disainer Reet Aus ei piirdu vanade riidejääkide ümber lõikamise ja õmblemisega, vaid võtab need nüüd suisa lõimeks lahti. "Ringvaates" selgitas ta, mida see täpsemalt tähendab.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: