Reportaaž. Open’er festival: suurejoonelised kontserdid rannikuäärsel tühermaal ({{commentsTotal}})

Juulikuu alguses toimus Poola läänerannikul 15. korda muusikafestival Open’er. Üüratult suurele ja lagedale mahajäetud Kosakowo lennujaamale rajati järjekordselt justkui ajutine kontserdite väikelinn, mille tuulise tühjuse täitsid neli päeva vali rokist elektroonikani varieeruv live-muusika.

Festivali jaoks ettevalmistusi tehes, lugedes mahajäetud lennujaamast ning vaadates asukohta kaardil, võib jääda mulje, et sinna saamine ja koha peal liiklemine saab olema ekslik ning keeruline. Tegelikkuses asub Open’er tihedalt asustatud rannikul, kus jooksevad järjest kolm väga erineva ajaloo ja iseloomuga linnakest, mida kutsutakse Trójmiastoks ehk kolmiklinnaks.

Neist suurim linn Gdansk on ühtlasi ka vanim, rahvastiku poolest võrdväärne Tallinnaga, omades samamoodi üle 500 aasta vanust vanalinna. Turistid kutsuvad seda Poola oma Amsterdamiks, mis mõne kohaliku kriitiliselt naerma ajab, lisades, et see on ehk liiga lahkelt kirjeldatud. Üleüldine meeleolu kohalike inimeste näol on avatud ja sõbralik. Gdanski on alati peetud küllaltki isepäiseks piirkonnaks, mis on peamiselt tingitud faktist, et linn püsis kahe maailmasõja vahel täielikult iseseisvana kandes nime Free City of Danzing. Siiani kajastub vestlustes kohalikega kontrasti rõhutamine, kuidas on neil ja kuidas on mujal riigis. 

Kuskilt kaugemalt festivalile minnes peab tõenäoliselt läbima Gdanski. Rääkimata tihedast bussi- ja rongiliiklusest on võimalik sinna lennata peamiselt läbi Varssavi ja Kopenhaageni. Kohapeal on süsteem lihtne - saades aru, kuhu suunda jääb festival, võib hüpata ükskõik mis lõpp-peatusega rongile, sest need sõidavad vägisi läbi järgmiste linnade Sopoti ja Gdynia. Viimases on juba organiseeritud festivali enda bussid otse rongijaamast mahajäetud Kosakowo lennujaama. Kõigi nelja päeva vältel sõidavad bussid ja rongid linnade vahet tihedalt öö läbi.

Kui on huvi rohkem ümbruskonda avastada, pidavat peatuse jagu jalutamist Sopotis võluma vaadete ja lopsakate parkidega. Nimelt on tegu mereäärse kuurortlinnaga, mis on pungil kõikvõimalikke erinevaid hotelle ja majutuskohti. Seetõttu laekus Sopotis rong alati puupüsti täis, kuna enamus festivalikülastajatest, kes ei telkinud, peatusid just seal. 

Rännak festivali suunas on transpordi mõttes imelihtne, kuid kindlasti tasub varuda rohkelt aega. Gdynia rongijaamast Kosakowosse jõuab bussiga keskmiselt kahekümne minutiga, kuid festivali ajal võis liikluses istuda üle tunni. Rääkimata järgnevatest pikkadest järjekordadest alale pääsemiseks. Seetõttu on ka Open’eri enda kodulehel ära märgitud, et võtta eesmärgiks olla kaks tundi enne kontserti kohal. Olenemata sellest, et bussid sõidavad järjest üksteise sabas ilma ooteajata, ei ole ummikuid ja pikki järjekordi võimalik vältida. Siinkohal tasub ära märkida, et festivali läbikäik nelja päeva peale kokku passide ja üksikpiletitega on keskmiselt 100 000 inimest. 

Rääkides kogu festivalialast, kus tühjus ulatub silmapiirini, ei ole võimalik seal tänu avarusele ära eksida, kuid ühe lava juurest teiseni kõndimine võib võtta paarkümmend minutit ning seda mitte ainult kõige rahvarohkemal hetkel. Tänu ruumile võib trügimisega kokkupuutuda vaid peaesinejate ajal. A6 formaadis kaardikesest, mis orienteerumiseks antakse, tegelikke vahemaid hinnata ei saa. Näeb ära umbkaudse suuna, kuid reaalsed asukohad ilmnevad lõpuks ringi jalutades. Nii mitmedki punktid võivad paberil näida külg-külje kõrval, kuid tegelikkuses mahub nende vahele veel rodu pisemaid telgikesi erinevate funktsioonidega.  

Open’er on suur lage ala, kus vihma eest varju alla pugemiseks pole kindlasti kõigile ruumi. Ka hea ilma korral tasub meeles hoida, et kuna rannik pole kaugel, on seal valdavalt väga tuuline. Seetõttu ei piisa kindlasti ka päikeselise päeva lõpus suviselt nappidest riietest. Asju võib sinna julgelt kaasa vedada, sest mitmes kohas on hoiupunktid, kuhu saab suured kotid hoiule jätta. Ühtlasi on Open’er muutunud viimaste aastatega sularahavabaks festivaliks ehk iga külastaja saab endale plastikust käepaela, millele laetakse vastavates kohtades raha. Festivali alal ükskõik mida ostmas käies puudutatakse käepaelaga kaardimakseterminali ja tehing tehtud. Suursponsorluse tõttu saab kõikjal maksta ka Mastercardiga, mille olemasolul kehtivad mõningates kohtades ka lisasoodustused.

Üldiselt on kõikjal siiski mõistlikud hinnad. Söödud saab 20-25 zloti ehk 4-5 euroga ning menüüdest leiab kõike alates burgeritest lõpetades sushiga. Välja võiks tuua, et populaarne näis olevat kõik, mis oli seotud falafeliga. Alkoholivabad joogid jäid 6-10 zloti ehk 1-2 euro kanti ning alkohoolsed joogid varieerusid 17-27 zloti ehk 4-6 euro juures. Heinekeni fännidele on see paradiis, sest neid müügipunkte jätkus kõige rohkem. Lisaks normaalsetele söögi- ning joogihindadele ei tule lisatasusid linnadevahelise transpordi pealt, sest festivalibussid on kõigile tasuta ning käepaelaga võib ka rongis piletita sõita.

Kuna kohal on massiliselt inimesi, ei tasu levile või Wifile lootma jääda, mis on pahatihti ülekoormatud. Neile, kel rohkem vaja ühenduses püsida, soovitati hankida endale kohalik SIM-kaart.

Kui nüüd viimaks mõelda, mis üldse tõmbab selliseid masse just sellele festivalile, siis uurides Open’eri ajalugu on näha, et juba algusaastatel esinesid festivali lavadel suured tegijad nagu Massive Attack, Cypress Hill, The White Stripes, Kanye West, Placebo, Basement Jaxx jpt. Osa neist esines festivalil suisa mitmeid kordi.

Sel aastal meelitasid rahvast kuulama peamiselt Radiohead, Foo Fighters, The Weeknd ja The xx, kuid kavas oli veel palju tuntud artiste nagu James Blake, The Kills, Mac Miller jne. Rangete ligipääsureeglite tõttu lasti peaesinejaid pildistama vaid Poola enda suurimate meediaesinduste fotograafid, sellegipoolest sai pildile mitmeid tuntuid bände ja lauljaid. Tiheda kava tõttu toimuvad paljud kontserdid korraga erinevatel lavadel, kuid tänu parajale jalutuskäigule ei sega need üksteist.

Lisaks sellele leiab teelt tantsualasid erinevate muusikastiilide austajatele. Kaardil endal nimetatakse neid telkideks, millest nii mõnigi meenutab kohale jõudes hoopis 2-3 korruselist maja kõrgelaelise tantsuplatsi ja siserõdudega. End kõige keskele pressides tundub nagu seisaks batuudil, mis võppub DJ dirigeerival juhatusel.

Reis üldse mitte kaugel asuvale Poola rannikule rahuldab vajaduse avastada pisemaid ja vähetuntumaid kohti, nähes tõelist kohalikku elu, mis pole suurlinnadest mõjutatud, kuid samal ajal saab kontrastiks kogeda suurejoonelisi kontserte. Kogemuse saab lihtsalt kujundada vastavalt oma maitsele, rännates kohale bussiga või kiirelt lennukiga, veetes päevad mereäärses kuurortlinnas, peatudes festivalil rahulikumatel teemaalade või hoopis hüpata kaasa lemmikartistidele suure lava ees ning jätkates hommikutundideni lemmikžanri muusikarütmis.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Eurovisioon
Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
Inimesed
Paremal Helina RistiParemal Helina Risti
Helina Risti vaatab filmide asemel unenägusid

Zebra Islandi solist Helina Risti unenäod on põnevust täis, mistõttu naine on loobunud isegi filmide vaatamisest.

elu
AK käis Pärnus laste surfilaagris

"Aktuaalne kaamera" külastas nädalavahetusel Pärnus laste surfilaagrit.

Tele/raadio
ETV ja ETV2 tähistavad filmidega režissöör Sulev Keeduse sünnipäeva

Homme tähistab režissöör Sulev Keedus 60. sünnipäeva ning sel puhul näitavad ETV ja ETV2 hinnatud režissööri kolme filmi.