Londonis elav Peeter Rebane: kui oma käitumist muuta, muutub ka terrorism ({{commentsTotal}})

Kontserdikorraldaja ja filmitegija Peeter Rebane on juba aastaid elanud Londonis ning tõdes, et viimase aja terrorilaine on suures osas meedia manipulatsioon inimeste hirmudega.

"Terrorism on ebameeldiv ja tekitab kõigis tunde, et miks. Aga siis tuleks vaadata oma aktsioone ja oma valitsuste aktsioone. Kui me lähme, pommitame ja tapame, siis miks me imestame, et nemad tulevad, pommitavad ja tapavad. Pigem tuleks oma käitumist muuta ja siis muutuks ka terrorism maailmas teistsuguseks," avaldas Rebane Raadio 2 saates "Suveraadio".

Rebase sõnul on igal pool ekstremistid, kes on hirmuköites ja usuvad pimesi mingeid asju. "See on nende maailmavaade, neist on lihtsalt kahju. Mulle üks inimene ütles Eestimaal, et London on üks jube koht, seal on ju need moslemid. Mul jäi selle peale suu lahti, kurb kui inimesed niimoodi mõtlevad. Tegelikkuses on kõik moslemid, keda mina tunnen, väga meeldivad inimesed ja mul on mitmeid sõpru, isegi väga häid sõpru nende hulgas. Mulle ei mahu see pähe, et hakata liigitama inimesi," ütles Rebane.

Rebase hinnangul on kõik inimesed, olenemata sünnikohast, ühesugused. "Me kõik armastame, tunneme valu ja tahame õnnelikku elu. Kui kõik sedapidi mõtleksid, siis natsionalistlikel piiridel ja valitsustel pole üldse kohta maailmas. See on vana ajastu, tulevikus suudavad inimesed olenemata rassist ja rahvusest seda pisikest täppi kosmoses jagada," ütles Rebane.

Euroopa pagulaskriisi valguses tuleks Rebase sõnul meenutada oma ajalugu, kui kümned tuhanded eestlased põgenesid paatidega nõukogude režiimi eest. "Mis tunne oleks olnud, kui meid ei oleks vastu võetud. Samamoodi tuleb täna suhtuda. Loomulikult on seal hulgas ka paar halba inimest, aga mis on olulisem, kas aidata põgeneda lastel, naistel ja peredel või paari halva inimese pärast mitte kedagi aidata. Mina isiklikult usun seda, et tuleb aidata ja ma usun, et Londonis valdav enamus suhtub positiivselt," tõdes Rebane.

Maailmakodanik

Praeguseks on Rebane Londonis elanud pea viis aastat ning saab peagi ka kodakondsust taotleda. Rebane tunnistas, et ei tahaks seda teha, kuid on sunnitud, kui Eestis kooseluseadust vastu ei võeta. "Kui sa Eestis ei saa endiselt oma asju korrektselt ajada, siis Inglismaal on seadused ammu sellised, et saad," rõhutas ta.

Londoni kõrval veedab Rebane suure osa oma ajast ka Kaberneemes. "Hetkel on Eesti suvi mind siia võlunud. Jaanipäevaks ma usun, et lähen kuhugi saarte peale. Suvel on siin hästi lahe, talvel lumega ka. Kevad ja sügis on vihmasemad ajad, siis on lahe kuskil suures linnas olla. Selles mõttes on mõnus balanss. Ma arvan, et ainult Londonis läheks hulluks, sest liiga palju inimesi ja liiga vähe puhast loodust on, aga ainult Eestimaal ei kogeks kõike," rääkis Rebane.

Londonis elades naudib mees eelkõige sealset kultuuri. On olnud nädalaid, kus ta jõuab kuni seitsmele teatrietendusele. "Sa näed ja koged asju, mida siia Eestimaale harva satub. Mitte, et siin oleks kuidagi halvem, aga siin on teistmoodi. Eesti kultuur on oma kultuur, seda on tore Eestimaal kogeda. Vaheldus on mõlemal pool," tõdes Rebane.

Ta lisas, et pühendub ka ise üha rohkem kultuurile ning filmimaailm võtab suurema osa tema ajast. "Filmindus on minu põhitöö tänapäeval. 90 protsenti ajast läheb sinna ja seda ka edaspidi. Hästi palju aega läheb kirjutamisele. Põhiprojekt, millega ma hetkel tegelen, on lugu, mis räägib 1977. aastal Haapsalu õhujõudude baasi elust ja armastuse kolmnurgast läbi aastate. Ma leidsin tänu Tiina Lokile selle loo, kes tõi mulle selle lugeda kuus aastat tagasi. See läks väga südamesse ja otsustasin, et sellest saab minu esimene mängufilm," rääkis Rebane. Filmi saab näha juba veidi vähem kui kahe aasta pärast.

Toimetaja: Rutt Ernits



elu
Helkuritänav Rakveres

Rakvere sai helkuriallee

Rakvere teater korraldas Rakveres valgustusaktsiooni, mille raames kinnitati Kastani puiestee puude külge ligi 1300 helkurit.

Marge-Ly Rookäär
Uuendatud

Gustav Ernesaksa Fond jagas stipendiume Uuendatud

Gustav Ernesaksa Fondi halduskogu otsusel anti laulutaadi 109. sünniaastapäeval välja kolm koorimuusika hinnatuimat tunnustust. Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi sai koorijuht Aivar Leštšinski, koorimuusika edendamise stipendiumi sai Marge-Ly Rookäär ning õppestipendiumi noor koorijuht Mai Simson.

Eurovisioon
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: