Ilmateadlane jaanipäevaks ilusat ilma ei luba: oodata on 12 kraadi
Ilmateadlane Jüri Kamenik on jaanipäeva ilma suhtes pessimistlik, öeldes, et oodata on umbes 12 soojakraadi.
Kui veel eile näitas ilmaprognoos, et 24. juunil tuleb 16 kraadi sooja, siis tänase põhjal on jaanipäeval oodata 12 kraadi. "Ikkagi päris jahe, aga need mudelid ja väljundid ei olnud väga stabiilsed, ma väga kindlaid asju ei julge öelda. Tundub, et mingit suurt kuumalainet ja väga ilusat ilma nagu täna ja homme ei julge praegu lubada. Pigem oleksin valmis selleks, et kui mõned päevad tulevad ilusad soojad ilmad, siis jaanid on juhuse tahtel jahedam periood," lausus Kamenik Vikerraadio saates "Huvitaja".
Kameniku sõnul võib end lohutada sellega, et külm ilm ei tähenda tingimata vihma, vaid lihtsalt jahedamat õhumassi. "See on kontrastne eelmisele aastale," põhjendas ilmateadlane. "Lähema nädala ilm on selline, et päev-päevalt läheb soojemaks, võib isegi 25 kraadini ilm jõuda 17. juuni paiku, aga siis ta läheb jälle jahedamaks, mingisugust vihma tuleb ilmselt ka," lisas Kamenik.
Kuigi Kameniku sõnul on jaanipäevadel jagunenud ilm suhteliselt võrdselt - ühel aastal on ilus ilm ja teisel mitte, siis inimesed mäletavad alati pigem halva ilmaga jaanipäevasid. "Kui on ühiskonnas tekkinud müüt vihmasadudest jaanipäeval, siis ikkagi jäävad mällu need aastad, kui see vastab ootustele ja ilusamad ei jää meelde," põhjendas Kamenik.
Juuni on halb kuu puhkamiseks
Kameniku sõnul on juunikuu üleüldiselt halb kuu puhkuse võtmiseks, sest ilm läheb aina külmemaks. "Minu meelest ei ole hea kuu. Isegi klimatoloogilised analüüsid ja ülevaated, kus on analüüsitud viimaste aastakümnete ilma, kuidas ilmastik on muutunud kuude lõikes, siis kontrastiks teistele kuudele on juuni ainsana muutunud külmemaks," tõdes Kamenik.
Lisaks külmemaks muutumisele on juuni ka ainus kuu, mille puhul võib tähendada lumesaju potentsiaali suurenemist. "1982. aastal sadas lund, 2014. aastal olid lumesajud juunis ja nüüd oli 1. ja 2. juunil Eestis märga lund ja suuri räitsakaid," ütles Kamenik.
Ilmateadlase sõnul tasub sooja ilma armastajatel puhata juulis või isegi mais. "Pigem võtta puhkus juba maikuus, kui tahta värsket rohelist loodust nautida, kevadist aega ja ka soojust. Pigem on maikuus mõned kuumad päevad kui et need tulevad juunis," tunnistas Kamenik.
Ainus korralik suvekuu on Eestis juuli, aga soojad ilmad võivad rõõmustada ka augusti alguses. "Hiljem muutub see ilm jälle selliseks, et ei oska iial arvata, kas on loota ranna- ja puhkuseilma või mitte," lausus Kamenik.
Kameniku sõnul muutub ilm aasta-aastalt üha muutlikumaks, mistõttu on ennustusi aina raskem teha. "Kliimamuutus võib meie jaoks tähendada seda, et anomaaliaid ja järske muutusi on rohkem. Järsud muutused hakkavad kuhjuma ja muutuvad järjest intensiivsemaks. Meile jäävad meelde just äärmused, tavaline ilm, kus midagi põnevat ei toimu, väga palju kõneainet ei paku," ütles Kamenik.
Juuni on tema sõnul muutunud külmemaks õhuringluste muutumise tõttu ja üha külmemaks mineva juuni kõrval muutub soojaks suve lõpp. "Kui õhk juhtub lõunast põhja liikuma, jõuavad suvised soojad õhumassid ka septembris veel Eestisse," selgitas ilmateadlane.
Toimetaja: Rutt Ernits