TTÜ lõpetaja Kertu: arene, õpi, proovi praktikas
Kertu Pikk lõpetab sel kevadel Tallinna tehnikaülikoolis elektroonika ja telekommunikatsiooni eriala. IT-d õppima minnes saad kohe aru, see valdkonnas tegutsemine pakub huvi või mitte. "Praegused õppekavad ei ole nii praktilised, kui võiks olla," märgib ta, kuid usub, et kümne aasta pärast ei tunneks ta enda eriala enam äragi, sest muudatusi tuleb kindlasti. Teinekord ei ole ülikooliõpingute ja tudengiorganisatsiooni juhtimise ning projektidega tegelemise kõrvalt aega muudeks asjadeks jäänud, aga see, mis on siiski ette võetud, viib ainult edasi: "Areneda, õppida, proovida praktikas, kindlasti mitte seisma jääda."
Bakalaureuse lõpetamine on minu jaoks eriline. Olen pärit Viljandist. Käisin põhikoolis ja gümnaasiumis sealsamas – rahulik väikelinna idüll. Tallinnas olles ei ole ei vanemaid ega sugulasi-tuttavaid, kes pidevalt toetaks; ka koolikorraldus on võrreldes gümnaasiumiajaga teine. Tunnen sel lõpetamisel end väga uhkelt, et olen vastu pidanud ja hakkama saanud. Olen seatud eesmärgid täitnud, kõrgharidus on kui alustala, millele erialalist karjääri ehitama hakata.
Minu eriala ei võimalda mul tagasi Viljandisse minna. Kahjuks pole erialaliste töövõimaluste spekter piisavalt lai. Ainus võimalus oleks töötada füüsika või matemaatika õpetajana.
Tahan kindlasti Eestisse elama jääda, kuid ma ei välista, et võiksin tulevikus välismaale magistriõppesse minna. Eestis ei ole ma veel nii head programmi oma erialal leidnud. Kindlasti tuleksin tagasi Eestisse elama, sest Eesti on mu kodumaa ja minu paik. Saaksin võimaluse kogutud teadmised ja kogemused Eestisse tuua ja sellega siinsesse arengusse panustada.
Ülikooliharidus annab noortele võimaluse end proovile panna ja piire katsetada. Saad vastuse: kas valitud eriala on ikka midagi sulle? Kui tuled õppima IT-d, saad sellest üpris kiiresti aru, kui sa ei ole sellest huvitatud. Kodeerimine, signaalide töötlemine, programmeerimine, füüsika ja matemaatika – kui need on vastukarva, on vastus selge. Ülikooli tulek on ka noore proovile panek: esimest korda elus ei ütle keegi sulle, et pead kontrolltööd tegema ning loengutes käima, sest see on enamjaolt tudengitele vabatahtlik. Pead ise enda aega planeerima, et õpingutega edukalt toime tulla.
Praegused õppekavad ei ole nii praktilised kui võiks olla, tundsin sellest ise ka puudust. Kuid olles ise olnud tudengite esindaja TTÜ üliõpilasesinduses ning puutudes kokku ka ülikooli juhtkonnaga, näen, et selle teemaga tegeletakse pidevalt ning tudengite võimalusi tahetakse aina rohkem parendada. See muutus ei tule paraku ühe või kahe aastaga. Selleks, et tudengitel ka muutustest kasu oleks, võtab uute õppekavade sisse töötamine aega. Olen täiesti kindel, et 10 aasta pärast on minu eriala täiesti muutunud ja seal on palju rohkem praktilisi võimalusi.
***
Edukus tekitab tahtmise ainult edasi minna. Kindlasti mitte seisma jääda: areneda, õppida, proovida praktikas, riskida, seada enda jaoks kõrgeid eesmärke, et panna ennast proovile. See kõik toob su mugavustsoonist välja ning nii panustad oma eesmärgi saavutamisele veel rohkem.
Kui oli aeg, mil Lapikutega tuli iga päev tegeleda, siis õhtul koju jõudes ei jaksanudki kooliasju teha. Selleks, et kõigega edukalt toime tulla, olen katsetanud igasuguseid strateegiad: hiline õppimine, varem üles ärkamine, nädalavahetusel õppimine. Muidugi tahaks ka puhata, aga kui tahad midagi saavutada, siis pead olema valmis oma isiklikust ajast panustama.
***
Kuidas leida tasakaal ülikoolis? Käi igas loengus, ka praktikumides, tee asjad tähtaegadeks ära ning siis, kui eksamid tulevad, oled juba teemadega kursis. Siis korda asjad üle ja tee eksamid semestri jooksul kogutud teadmiste baasilt ära. Loengutest puudumine ja asjade edasi lükkamine ei ole lahendus.
Ei ole nii, et tudengil ei ole võimalusi kuskile minna. Kui ta vähegi tahab ja tal taibukust on, siis ta saab. Olen tähele pannud et noored ei taha ega julge alati võimalusi kasutada. Olen ka ise vaadanud töökuulutusi, mis nõuavad 2–3 aastat täiskohaga töökogemust. Aga ülikooli kõrvalt on sellist kogemust väga keeruline saada, kui oled täiskohaga tudeng ja ettenähtud ajaga lõpetada soovid. Ja see ehmatab noore ära. Näen, et siin on ka ettevõtetel oma roll kanda: miks tahetakse nii karmide kriteeriumitega noori töötajaid saada? Leian, et siin on võimalusi olukorra parandamiseks.
Mina kandideeriksin sellisele kohale ikka, olenemata sellest, et kuulutuses on sees nõue, mida ma veel päris täpselt ei täida. Sest kui ma olen talendikas ja saan kõigi ettevõtja antud ülesannetega hakkama – miks nad mind ei peaks tööle tahtma? Lihtne reegel: kes ei proovi, see ei saa. Jänes šampust ei joo, või kuidas nüüd öeldigi? Ebaõnnestumisel saab kogemuse, mida tulevasteks töövestlusteks kõrva taha panna. Ehk igast riskist ning proovist on sulle endale vaid kasu! Tuleb osta neid vaid leida.
***
Gümnaasiumilõpetajad, järgige oma unistusi ja seda võimalikult suurelt. Kui sul vähegi tahtmist õppida ja leiad endale ülikooli erialade nimekirjast eriala, mis sulle huvi pakub, siis mine seda õppima. Tule ja pane ennast proovile!
Fotod: Anna Aurelia Minev/ERR
Toimetaja: Greete Palmiste