Tartu muudab vanad majad kunsti abil uueks ({{commentsTotal}})

Katrin Piile nägemus
Katrin Piile nägemus Autor/allikas: Smartcity

Tartus toimus rahvusvaheline kunstikonkurss majade kujunduslike lahenduste leidmiseks, et muuta vanad ja ilmetud elamud uueks.

Projekt muudab nii 23 vanas nõukogudeaegses majas elava inimeste elu, kui ka kogu Tartu linnaruumi - tervest n-ö hruštšovkade linnaosast saavad smartovkad ehk kenad ja nutikad majad. 

Nii nagu kõikides Nõukogude Liidu linnades, lahendati 1960ndatel aastatel ka Tartus vajadus uute korterite järele massilise elamuehitusega - tellistest lihtsate, äravahetamiseni sarnaste karpidega. Rahvas hakkas neid kutsuma hruštšovkadeks, sest ehitus algas NSVL Kommunistliku Partei peasekretär Nikita Hruštšovi valitsemisajal. Kogu Euroopas elab sellistes kiiruga ehitatud majades pea 100 miljonit inimest.

Eestis toimitakse nende majadega mitmeti, mõnel pool lammutatakse, teises kohas lastakse lihtsalt olla ja laguneda, Tartus otsustati renoveerida.

"Suur osa Eesti elamufondist on nõukogude ajal ehitatud korterelamud, mille näol on tegemist ühe põhilisema vormi ja ruumiga, mida oleme harjunud Eesti linnades nägema. Kui maja tehniliste lahenduste mõju tunnetavad otseselt ainult maja elanikud, siis maja fassaad on nähtav aga samuti kõigile teistele ja seega mõjutab fassaadi soojustamine ning selle värvilahendus ka otseselt linnaruumi," kommenteeris nn smartovkade ehitust KredEX.

"Kuigi maja võib kuuluda korteriomanikele ja iga inimene võib oma koju panna endale meelepärase tapeedi, peab maja välisilme olema kooskõlas ümbritsevaga ja sobituma konkreetsesse linnakeskkonda. Seega toob läbimõeldud ja ilus värvilahendus rõõmu mitte üksnes majaelanikele, vaid ka teistele linnaelanikele, kes näiteks konkreetsest majast mööda jalutavad," lisasid KredEXi eksperdid.

Kampaania korraldajate arvates on Poola linn Łódź hea näide sellest, kuidas kunsti kaudu on kunagise ilmetu tööstuslinna üldpilt muudetud palju toredamaks ja mängulisemaks. "Nemad keskendusid tänavakunsti tipptegijate suuremahulistele seinamaalingutele, mida on linnas praegu juba 40 ringis. Łódźi kunstiprojekti eestvedajad andsid meile head nõu selles osas, kuidas majaelanikke paremini kaasata. Ka Tartus eelnevad kunstiteose loomisele põhjalikud arutelud iga maja ühistuga, et kunstiteosed oleks kooskõlas iga maja ja selle ümbruskonna eripäraste lugudega," selgitas projekti eestvedaja Kadri Uus.

"Kuna Tartusse tekkiv “linnagalerii“ ei piirdu ainult tänavakunstiga, siis oli teiseks huvitavaks näiteks Arabianranta. Selles Helsinki piirkonnas kehtib reegel, et arendaja peab kasutama iga hoone ehitusmaksumusest 1-2% erinevate kunstiteoste loomiseks (analoog meie protsendiseadusega, aga kehtib kõigi hoonete puhul). Praeguseks võib Arabianrantast leida väga huvitavaid kunstiteoseid rohealal paiknevast mosaiikvaibast kuni linnupesakujulise rõduinstallatsioonini, kus kortermaja ühissauna külastajad saavad end vahepeal jahutamas käia," lisas Uus. "Soome projekt oli küll selgelt märksa suurema eelarvega, aga häid ideid saime sealt ikka ja ka kinnitust sellele, et selline kunstiteostega rikastatud linnaosa on väga paljudele atraktiivne ja lõppkokkuvõttes ka kinnisvaraomanikele kasulik."

 

Kuidas Tartu Smartcity välja nägema hakkab ja kuidas konkurss kulges, seda näeb juba homme hommikul saates "Oma kodu". ETV ekraanil kell 9.30.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Inimesed
Londonis elav Peeter Rebane: kui oma käitumist muuta, muutub ka terrorism

Kontserdikorraldaja ja filmitegija Peeter Rebane on juba aastaid elanud Londonis ning tõdes, et viimase aja terrorilaine on suures osas meedia manipulatsioon inimeste hirmudega.

elu
Maret Tamjärv: jaanitule kuma kaitses põlde, pererahvast, loomi

Maret Tamjärv vabaõhumuuseumist tutvustas Vikerraadios jaanitavasid.

Tele/raadio
TV3 uudistesaate logo.TV3 uudistesaate logo.
Vabalevist lahkumisel säilivad Kanal 2 ja TV3 piirangud ja kohustused

Vabalevist lahkumisest teatanud Kanal 2-l ja TV3-l säilib kohustus näidata vähemalt kuuel päeval nädalas uudiseid ning nad ei pääse ka reklaamimahtu ja -sisu puudutavaist piiranguist, kinnitas Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) side- ja meediateenuste osakonna juhataja Oliver Gailan.