Metallikunstnik Tõnu Laugil on maailma suurim koolimärkide kogu
"Pealtnägija" rääkis metallikunstnik Tõnu Laugist, kellel on enda sõnul maailma suurim koolimärkide kogu, tema kogusse kuuluvad näiteks ka Raimond Valge ja Gustav Ernesaksa märgid.
Enda sõnul võiks teda kutsuda kultuuriohvitseriks, sest ta päästab Eesti kultuuri. 78-aastane Lauk on ka ise tunnustatud metallikunstnik, kelle töid kohtab Tallinna vanalinnas igal sammul. Laugi käte vahelt tulid näiteks Suur Karja 8 sepisvärad, Niguliste Antoniuse kabeli väravavõred, loendamatud tuulelipud ja ka fotomuuseumi silt, kuhu on väikese vimkana peidetud tema autoportree.
Enesele teadmata on Laugi töö mällu sööbinud ilmselt kõigile eestlastele, sest tema tehtud on Ivo Schenkenbergi kiiver ja turvis filmis “Viimne reliikvia” ning suurem osa teiste tegelaste vööpandlaid.
Lauk on ka hiljem filme kujundanud. “Nimed marmortahvlil” on tema tehtud Eesti sõjaväelaste mütsimärgid. Paljuski metallikunstniku tööst ajendatuna ja selle kõrvalt on ta kogunud väga erinevaid esemeid. Tal on omaette kollektsioon näiteks sirpe, pudeleid ja lina töötlemiseks kasutatud tööriistade ehk ropsimõõkade kogu.
Kui muidu on tema ambitsioon vabariiklikul tasandil, siis kollektsionääri enda sõnul on tema koolimärkide kogu ainulaadne terves maailmas. Lauk on enda sõnade kinnitamiseks kutsunud kaamera ette enda hõimlase, Indiana Ülikooli teaduri Indrek Pargi, kes kinnitas, et nii unikaalset kogu ei kusagil maailmas. "Tõnu Lauk teab Eesti hariduse ajaloost rohkem kui mitmed haridusajaloolased," sõnas ta.
Samas on maailma suurima koolimärkide kogu trikk selles, et teistes riikides sellises mahus rinnamärkide traditsiooni pole. Eestis on selle kombe juured tsaariajas. Näiteks on härra valduses tema enda kooli, praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi märk, mis pärineb 1890. aastast. "See on üks kõige vanem märk, mis puudutab minu kooli, ja see on õpetajale antud žetoon."
Traditsioon, kus abituuriumisse astujatele tehakse kooli märk, kestab Eesti Vabariigi loomise järel, vähemal määral isegi nõukogude ajal ning mõnes koolis tänaseni. Punaperioodil pidid märgid mõistagi olema vastava sümboolikaga. Nii tegi ka Lauk keskkooli viimases klassis kavandi oma kooli uue märgi tarbeks, mille alusel tehti viisnurgaga märke kuni 1990. aastani.
Lauk võib märkide traditsioonidest, peensustest ja ajaloost rääkida tunde, ent kogu kõige huvitavamad eksemplarid on seotud mõistagi tuntud tegelastega. Näiteks Arnold Rüütli klassivenna märk Jäneda Põllumeestekoolis 1949.aastast. Samuti on Laugil ka mitme Eesti suure kultuuritegelase koolimärgid. Gustav Ernesaksa ja Raimond Valgre märke ei ole aga kollektsionäär valmis avalikkusele näitama enne, kui tal avaneb võimalus teha koolimärkide näitus. See-eest avatakse aga Tallinna Linnamuuseumis mais Tõnu Laugi pudelite näitus.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Pealtnägija"