Mart Normet "Verona" helipildist: miinus tuleb mängida plussiks ({{commentsTotal}})

Eesti Laulu produtsendi Mart Normeti sõnul on tänavuse võidulaulu "Verona" üks põhilisi arutelukohti uus muusika versus vanema kõlaga muusika. "Veronat" nimetab Normet ajatuks ja retrohõnguliseks numbriks ning etteheidetud vanamoeline stiil tuleks mängida plussiks, mida ei peaks peitma.

"Täna ongi meil pikad koosolekud Eurovisioonile minekuga seoses koos võidumeeskonnaga. Meile tulevad Rootsi konsultandid ja produtsendid appi, et mõtestada seda võidunumbrit Euroopa jaoks lahti. See sama dilemma ongi üks põhiteemasid, et justkui see ei ole ametlikult moodne muusika, mis võitis, aga mul endal on see tunne, et alati ei pea olema tingimata kõige moodsam, sest lai rahvahulk ei ole alati selle moodsusega sina peal," rääkis Normet "Vikerhommikus".

Koosolekul alustatakse sellest, kas "Verona" muusikaosa on valmis või mitte. "Siin tõesti tahaks kuulda rootslaste arvamust, kuidas neile tundub ja mis nad arvavad ennast kuulvat selles laulus," rääkis Normet, kelle sõnul saab vajadusel lugu ümber arranžeerida. "Loomulikult meloodia jääb samaks ja lauljad jäävad samaks, aga kui Sven seda kirjutas, siis ta tegi tegelikult palju-palju erinevaid versioone," kirjeldas Normet.

Normet lisas, et kuigi Eesti Laulu superfinaalis edestas "Verona" oma konkurente kümnete tuhandete häältega, ei olnud nende võit etteennustatav. "Koit ja Laura jõudsid lõppvooru ikkagi teisena, Kerli jõudis esimesena. Lõpus toimus ikkagi veel üks spurt mööda. Jah, nad olid kindlasti kõige populaarsemad, aga see ei olnud mäekõrgune võit nagu Elina Bornil ja Stig Rästal üks aasta oli. Siin oleks saanud ühtteist juhtuda, kasvõi seda sama, et kas žürii üldse lubab neid rahvafavoriidid kolme parema sekka," ütles Normet ja rõhutas, et koos žüriiga hääletamine on väga õigustatud, sest suured rahvalemmikud poolfinaalidest - Ariadne ja Ivo Linna superfinaali ei pääsenud.

Kuigi sel aastal heideti võistlusele ette ka seda, et finaali pääsesid vaid poplood ning Eesti muusikute koorekiht, rõhutas Normet, et varasemalt on Eesti Laulu finaalist läbi käinud ka väga alternatiivsed muusikud nagu Meisterjaan, Winny Puhh, Mick Pedaja ja paljud teised. "Endiselt on Eesti Laul väga laiapõhjaline," kinnitas Normet.

Eesti Laul on Euroopas ainulaadne muusikasündmus, mida edestavad suuruselt vaid Norra ja Rootsi Eurovisiooni eelvoorud. "Ikka on areneda, nii peab mõtlema ja nii ainult saabki mõelda. Loomulikult saab alati minna tagasi väiksemaks ja proovida teiste nurkade alt asjale läheneda. Antud juhul on ju kinnitanud need kaks aastat seda, et sellist üritust on väga vaja," tõdes Normet.

Toimetaja: Rutt Ernits



Inimesed
Magda-Maria maalimiskirest: tütar sundis, et hakka maalima, mis sa vahid niisama

"Ringvaade" tutvustas 83-aastast Magda-Maria Pentsat, kes pärast abikaasa surma peletas leina eemale maalimisega. Uue hobiga tegeleb ta vaatamata halvenevale silmanägemisele.

elu
Tudengipäevad said Tartus hoo sisse

Täna algas Tartu tudengipäevade kevadfestival, mis toob tudengite ning linnarahvani enam kui 150 kultuuri-, spordi- ja meelelahutussündmust.

Tele/raadio
meediatundmeediatund
"Meediatund" räägib ajakirjanduse sõltumatusest ja mõjukusest

Vikerraadio saates "Meediatund" räägitakse ajakirjanduse sõltumatusest ja mõjukusest sisuturunduse ja infokülluse ajal.

Eesti Laul
Ove Musting Zelmerlöwi numbrist: nii närvesöövat ülekannet ma ei mäletagi

Selle nädala lõpus jagatakse esmakordselt Eesti tele- ja filmiauhindu lisaks saatejuhtidele ja näitlejatele ka kaadri taha jäävatele inimestele, näiteks operaatoritele ja režissööridele. Parima režissööri auhinna nominent Ove Musting rääkis "Ringvaates" Måns Zelmerlöwi esinemise näitel Eesti Laulu režiitöö keerukustest.