"Rakett 69" alustab uuel aastal eelviimast hooaega ({{commentsTotal}})

Frida Laigu
Frida Laigu Autor/allikas: Ülle Rajasaar

2017. aasta jaanuaris alustab ETV-s seitsmendat hooaega noorte teadusvõistlus "Rakett 69", kuhu noored huvilised saavad kandideerida 10. oktoobrini.

Pärast avalduse esitamist tuleb oodata kutset esimesele vestlusele, kus kohtunikud selgitavad välja kandidaadi sobivuse esimesest võistlusmängust osavõtuks. "Ootame tänavu ohtralt avaldusi," on produtsent Kaspar Kaljas lootusrikas.

Võistlus tõotab tulla seninägematult põnev ja enneolematult lahe, selle nimel töötab meie pühendunud teadustoimetus. Neile noortele, kelle jaoks on tähtis elus edasi jõuda sellel alal, mis päriselt huvitab, on "Rakett 69" päris kindlasti üks paremaid võimalusi suurelt alustada. "Ma panen südamele kõigile, kes veel mõtlevad, ja neile, kes tunnevad mõnda nutikat noort - täitke avaldus või suunake andekas inimene juba täna seda täitma. Praeguse info põhjal on Eestis tegu saate eelviimase hooajaga, mis tähendab, et ainult üks kord saabki veel saatesse proovida, ja šansid on siis juba vähemalt poole väiksemad," soovitas Kaljas.

Selleks, et pääseda saatesarjas edasi võistlema, läbivad vestlusvoorust edasi pääsenud kandidaadid aja peale teadustakistusraja, kus etteantud ülesannetele tuleb kiiresti ja täpselt vastused anda. Konkurents on tihe ja pinge suur, aga pingutus on vaeva väärt: 15 kiiremat ja nutikamat lubatakse edasi põhivõistlusele, mille lõpus terendab 10 000 euro suurune stipendium ning kolmele parimale ka sisseastumiseksamiteta õppimapääs Eesti ülikoolidesse.

"Rakett 69" pardal võidutsesid viis hooaega järjest noormehed, "raketi-needusena" tunduma hakanud korrapära murdis kuuendal hooajal lõpuks Frida Laigu, kes pingelises lõppmängus alistas teise finalisti Gregor Randla. "Frida võit võiks innustada neidusid "Rakett 69" võistlusele kandideerima, sest päeva lõpuks ei loe see, mis koolis sa õpid ja mitu patsi sul on, vaid sinu teadmised, oskused neid rakendada ja natuke õnne," muheles produtsent Kaspar Kaljas.

Nordic Aviation Academy piloot ja lennukoolitaja Toomas Uibo, kes on saate fänn olnud algusaegadest peale, otsustas omalt poolt tütarlapsi inspireerida ja kutsus Frida osalema ootamatus eksperimendis, maandada väikelennuk turvaliselt Tallinna lennuväljal, evimata selleks mingisuguseid lendamise oskusi.

"Kui ma lennuvälja väravate taha jõudsin ja Toomas Uibot nägin, siis salaja näpistasin ennast ja küsisin, et kas ma nüüd päriselt lähengi ilma oskusteta lendama? Ma käin tavaliselt jalgsi või kasutan ühistransporti, autojuhiloa tegemist alles kaalun - ja lennuki juhist pole ma tõesti mitte kunagi enne käes hoidnud, " muljetas Frida.

Uibo usub aga, et Frida on kõige parem tõestus, et tüdrukud on hakkajad ja ei kõhkle väljakutseid vastu võtta. "Seda, mismoodi meil see hädamaandumine läheb, me veel ei tea. Aga oleme lootusrikkad. Minu roll on täna mängida maapealse lennukeskuse töötajat, kes juhendab asjatundmatut inimest lennuki hädamaandamisel," selgitas Uibo.

Kandideerimisavalduse saab esitada SIIN.

Toimetaja: Rutt Ernits



Eesti Laul

Eesti Laulu poolfinaalide koosseisud on jagatud

Selgunud on, millised laulud kõlavad Eesti Laul 2018 esimeses ja teises poolfinaalis. Kuna finaalkontserdi vastu on huvi suur ja piletid peagi otsakorral, tulid müüki ka peaproovi piletid.

elu
Edward von Lõngus Christianias

Galerii: tänavakunstnik Edward von Lõngus tutvustab Eestit Kopenhaagenis

Eesti tipp-tänavakunstnik Edward von Lõngus jõudis üle-Euroopalise (R)estart Reality tuuriga Taani pealinna Kopenhaagenisse, püstitades kolme strateegiliselt olulisse asukohta Eestit tutvustavad kunstiteosed. Kaasaegse kunsti keskkonna NOAR eestvedamisel üllatavad digitehnoloogiaga põimitud silmapaistvad teosed kokku koguni kümne Euroopa pealinna elanikke.

Isesõitev traktor

"Ringvaade" proovis isesõitvat traktorit

Isesõitvad autod ei ole tänaseks veel poodidesse jõudnud, kuid juba on võimalik endale soetada isesõitvat traktorit. "Ringvaate" reporter Jüri Muttika käis üht sellist katsetamas.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: