Loomaaia elevantidele koguti üle tonni kõrvitsaid ({{commentsTotal}})

Tallinna Loomaaia elevandid nosivad lemmiktoiduna kõrvitsaid, sest täna jõudis usinatelt aednikelt loomaaeda üle tonni kõrvitsaid, millest enamik koguti Saaremaalt Leisist, aga ka mujalt Eestist.

Kui kullerfirma oma selleaastase seni suurima laadungiga elevandimaja hoovi sõitis, oli elevant Karl juba aia taga uudistamas. Kuuetonnisel Karlil on lihtsalt selline komme, et kui midagi tuuakse, on tema kohe kohal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Elevandil on niivõrd hea haistmismeel, et ta juba praktiliselt kilomeetrite peale pidi tundma lõhna ja kuulma helisid ja kõike. Nii et kui me siin kõrval midagi laadime, siis on selge, et ta üritab saada ka midagi kõrvalt," rääkis loomaaia juhtivspetsialist Anne Saluneem.

Loomaaia isaelevandi päevane toidulaud kaalub 150, emaelevandi oma 100 kilogrammi ringis. Kõrvits on elevandi maiuspala, hommikuhelbeid asendab aga jõusööt ja põhitoit on oksad, hein, rohi, puuvili, mahlajook või tee. Õhtusöök on tavaliselt juurvili.

Kõrvitsa peale tullakse jooksujalu kohale ja kõigepealt pakutakse seda tüdrukutele, keda on kaks neljatonnist - uimasem, pikkade võhkadega Dray ja taibukas, kuid kergelt ahnepäits Fien.

Kõik on 33-aastased ja loomaaeda tulid orbudena 3-aastaselt.

Karl, Fien ja Dray on kakskeelsed, sest dressuuri tehakse neile inglise ja eesti keeles, kuigi kui nad Saksamaalt Eestisse loomaaeda toodi, räägiti nendega esialgu saksa keeles.

"Väga tihti ongi meil nüüd tekkinud selline olukord, et venekeelsed inimesed õpivad tänu elevantidele ka eestikeelseid käsklusi ja ütlusi, sest kuna loomad on rohkem harjunud nendega, siis on kergem töötada ja ennast loomale arusaadavamaks teha, kui sa räägid seda eesti keeles," ütles Saluneem.

Kõrvitsate kogumine on traditsioon, mille algatas loomasõprade selts, kutsudes inimesi kasvatama ja tooma loomadele kõrvitsaid. Suurema portsu saab elevandimaja ja suurimad kõrvitsanosijad on elevandid, ninasarvikud ja jõehobud.

Kõrvitsatega maiustavad ka kilpkonnad, linnud, ahvid, närilised, jääkarud ja muskusveised.

Selle aasta kõrvitsakogused on olnud veidi väiksemad, sest seakatku ohu tõttu pole vastu võetud avamaal kasvanud kõrvitsaid. Kõrvitsaid jagub mitmeks kuuks, mõnel aastal on neid jätkunud koguni veebruarini. Kes loomadele kõrvitsaid tahab kinkida, võib loomaaiaga ühendust võtta.

Toimetaja: Merili Nael



Muusikatööstur Indrek Sarrap: noored artistid ei viitsi väga midagi teha

Muusikatööstur Indrek Sarrap tõdes muusikaettevõtluse gala valguses, et noored Eesti artistid on muutunud aastatega pealiskaudsemaks.

Sten Teppan: muusikaajakirjanik kõlab uhkemalt kui ma ennast ette kujutan

Aasta muusikaajakirjanikuks nimetatud Sten Teppan tunnistas, et ei pea ennast ise muusikaajakirjanikuks.

Inimesed
Kristi Kallas meenutas küüditamist: ühe päevaga muutus kõik

Laupäeval möödus 68 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 eestlast. SOS lasteküla patroon Kristi Kallas küüditati kuuekuusena Krasnojarski kraisse Siberis.

elu
Arvamusfestival kuulutas välja laste ideede korje

Arvamusfestival kuulutas esimest korda välja ideekorje 5.–7. klassi õpilastele, mille raames oodatakse laste aruteluettepanekuid tänavusele festivalile hiljemalt 17. aprilliks. Sel aastal on Arvamusfestivalil neli lastearutelu.

Tele/raadio
"Eesti mäng" tähistab EV100 pidustuste algust ja ootab huvilisi publikuks

"Eesti mäng" tähistab EV100 juubelipidustuste algust ning ootab huvilisi publikuks.

Eesti Laul
Ove Musting Zelmerlöwi numbrist: nii närvesöövat ülekannet ma ei mäletagi

Selle nädala lõpus jagatakse esmakordselt Eesti tele- ja filmiauhindu lisaks saatejuhtidele ja näitlejatele ka kaadri taha jäävatele inimestele, näiteks operaatoritele ja režissööridele. Parima režissööri auhinna nominent Ove Musting rääkis "Ringvaates" Måns Zelmerlöwi esinemise näitel Eesti Laulu režiitöö keerukustest.