Loomaaia elevantidele koguti üle tonni kõrvitsaid ({{commentsTotal}})

Tallinna Loomaaia elevandid nosivad lemmiktoiduna kõrvitsaid, sest täna jõudis usinatelt aednikelt loomaaeda üle tonni kõrvitsaid, millest enamik koguti Saaremaalt Leisist, aga ka mujalt Eestist.

Kui kullerfirma oma selleaastase seni suurima laadungiga elevandimaja hoovi sõitis, oli elevant Karl juba aia taga uudistamas. Kuuetonnisel Karlil on lihtsalt selline komme, et kui midagi tuuakse, on tema kohe kohal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Elevandil on niivõrd hea haistmismeel, et ta juba praktiliselt kilomeetrite peale pidi tundma lõhna ja kuulma helisid ja kõike. Nii et kui me siin kõrval midagi laadime, siis on selge, et ta üritab saada ka midagi kõrvalt," rääkis loomaaia juhtivspetsialist Anne Saluneem.

Loomaaia isaelevandi päevane toidulaud kaalub 150, emaelevandi oma 100 kilogrammi ringis. Kõrvits on elevandi maiuspala, hommikuhelbeid asendab aga jõusööt ja põhitoit on oksad, hein, rohi, puuvili, mahlajook või tee. Õhtusöök on tavaliselt juurvili.

Kõrvitsa peale tullakse jooksujalu kohale ja kõigepealt pakutakse seda tüdrukutele, keda on kaks neljatonnist - uimasem, pikkade võhkadega Dray ja taibukas, kuid kergelt ahnepäits Fien.

Kõik on 33-aastased ja loomaaeda tulid orbudena 3-aastaselt.

Karl, Fien ja Dray on kakskeelsed, sest dressuuri tehakse neile inglise ja eesti keeles, kuigi kui nad Saksamaalt Eestisse loomaaeda toodi, räägiti nendega esialgu saksa keeles.

"Väga tihti ongi meil nüüd tekkinud selline olukord, et venekeelsed inimesed õpivad tänu elevantidele ka eestikeelseid käsklusi ja ütlusi, sest kuna loomad on rohkem harjunud nendega, siis on kergem töötada ja ennast loomale arusaadavamaks teha, kui sa räägid seda eesti keeles," ütles Saluneem.

Kõrvitsate kogumine on traditsioon, mille algatas loomasõprade selts, kutsudes inimesi kasvatama ja tooma loomadele kõrvitsaid. Suurema portsu saab elevandimaja ja suurimad kõrvitsanosijad on elevandid, ninasarvikud ja jõehobud.

Kõrvitsatega maiustavad ka kilpkonnad, linnud, ahvid, närilised, jääkarud ja muskusveised.

Selle aasta kõrvitsakogused on olnud veidi väiksemad, sest seakatku ohu tõttu pole vastu võetud avamaal kasvanud kõrvitsaid. Kõrvitsaid jagub mitmeks kuuks, mõnel aastal on neid jätkunud koguni veebruarini. Kes loomadele kõrvitsaid tahab kinkida, võib loomaaiaga ühendust võtta.

Toimetaja: Merili Nael



elu
Reet Aus

Reet Aus teeb teksadest kampsuneid

Disainer Reet Aus ei piirdu vanade riidejääkide ümber lõikamise ja õmblemisega, vaid võtab need nüüd suisa lõimeks lahti. "Ringvaates" selgitas ta, mida see täpsemalt tähendab.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: