"Pealtnägija" näitas presidendilossi igapäevaelu ({{commentsTotal}})

Praegusel hetkel on käimas aktiivne presidendikampaania, kuid tahaplaanile jäävad tihti need inimesed, kes tegelevad igapäevaselt presidendi selja taga. "Pealtnägija" näitas, mida teevad näiteks nii aednikud, kokk kui ka tunnimehed.

Väljaspoolt alustades jäävad kõigepealt silma tunnimehed - Vahipataljoni ajateenijad käivad Kadriorus valves 24 tunni kaupa ja seisavad vahetustega postil korraga kaks tundi. Nende põhiülesanne on kaitsta presidendikantselei peaust.

Presidenti ümbritseb tseremoniaalsus tõesti rohkem kui ühetegi teist võimukandjat Eestis. Näiteks on presidendil oma lipp, mis on alati lossi vardas, kui ta viibib kodumaal. Lippude langetamise ja heiskamisega nii katusel kui maja ees tegelevad auvahtkonna poisid. Ehkki auvahtkond näeb välja sümboolne, siis relvad on päriselt laetud.

Palee taga toimetab aednik Eve Silm, kelle hoole all on pealinna suurim, presidendi roosiaed 36 sordi ja 1500 taimega. Siia pääsevad ainult ekskursioonid või riigipealt kutse saanud külalised. Silma ja tema abilise hoole all on tegelikult kokku ligi kaks hektarit – peale roosiaia ka hoone esine park ehk nn "ülemine aed". Nagu enamikes aedades on eesmärk, et pidevalt midagi õitseks.

Presidendi ametikorter võtab koos sauna ja pööninguga enda alla umbes 300 ruutmeetrit maja läänetiivas - seda hakati välja ehitama Meri ajal, aga praegusel kujul valmis Arnold Rüütli perioodil. See on ala, millest avalikkus on näinud ainult töökabinetti ja salongi, kus toimus näiteks paar intervjuud. Toomas Sildami andmetel on seal paar ruumi, kuhu kantselei töötajad kunagi ei lähe, nende seas ka näiteks magamistuba.

Peale presidendi ja tema külaliste hoolitseb 35-aastane presidendi peakokk Taigo Lepik, et oma maja töötajad saaksid hommiku- ja lõunasööki. Keldris on väike, aga hästivarustatud köök ja söökla, mis suudab toita kuni 300 inimest. Pealtnägija külaskäigu ajal on menüüs frikadellisupp, pikkpoiss ja panna cotta.

Suurim kitsendus on see, et väljaspool korterit pole president sisuliselt kunagi üksi – teda saadavad alaliselt ihukaitsjad keskkriminaalpolitsei isikukaitsebüroost, kelle tööst rääkis põhjalikumalt eelmise nädala "Pealtnägija". Nemad on tegelikult presidendiga kõige rohkem koos.

Ametlikel üritustel viibib presidendiga alati käsundusohvitser. Neid on tegelikult kaks ja nad on kaitseväe juurest laenul. Käsundusohvitser oli algul nii eksootiline amet, et esimene mees sel postil oli soomlane Eero Riuttala, kes sai lisaks Soome auastmele ka Eesti kaitsejõudude kolonelleitnandi pagunid. Ülesanne on olla igal moel abiks presidendile.

Toomas Hendrik Ilvesel oli keskeltläbi aastas 120 esinemist Eestis ja 25 välisvisiiti. Visiitide ettevalmistus on tihti keerulisem kui reis ise. Riigivisiidi puhul läheb alati kohale eelmeeskond, tavaliselt kolm inimest. Ilves on sõitnud Tallinki laevaga visiidile Rootsi ja Edelaraudtee rongiga Lätti - erilennuk on variant ainult riigivisiidi puhul, kui on kaasas äridelegatsioon. Heinsalu kinnitas, et võimalused ei ole nii head ning presidendiga on tihti kaasas vaid paar inimest.

Lisaks riigipea julgeolekule vastutatakse ka tema perekonna turvalisuse eest. Samuti, mis võib-olla kõige keerulisem – maine eest. Siin tuleb paratamatult mängu nn "Kadriorgia" skandaal seoses eelmise presidendi lastelastega, pärast mida astus tagasi tollane julgestuspolitsei juht.

Värskem näide on nn "katusesuudlus", kus samuti küsiti, kus oli ihukaitse? Need on lood, mida mõistetavalt kommenteerida ei taheta, välja arvatud, et ihukaitse oli kohal.

Kuula ja vaata täpsemalt "Pealtnägija" loost, kus võtab sõna ka president Toomas Hendrik Ilves ise!

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Pealtnägija



Eesti Laul

Eesti Laulu poolfinaalide koosseisud on jagatud

Selgunud on, millised laulud kõlavad Eesti Laul 2018 esimeses ja teises poolfinaalis. Kuna finaalkontserdi vastu on huvi suur ja piletid peagi otsakorral, tulid müüki ka peaproovi piletid.

elu
Edward von Lõngus Christianias

Galerii: tänavakunstnik Edward von Lõngus tutvustab Eestit Kopenhaagenis

Eesti tipp-tänavakunstnik Edward von Lõngus jõudis üle-Euroopalise (R)estart Reality tuuriga Taani pealinna Kopenhaagenisse, püstitades kolme strateegiliselt olulisse asukohta Eestit tutvustavad kunstiteosed. Kaasaegse kunsti keskkonna NOAR eestvedamisel üllatavad digitehnoloogiaga põimitud silmapaistvad teosed kokku koguni kümne Euroopa pealinna elanikke.

Isesõitev traktor

"Ringvaade" proovis isesõitvat traktorit

Isesõitvad autod ei ole tänaseks veel poodidesse jõudnud, kuid juba on võimalik endale soetada isesõitvat traktorit. "Ringvaate" reporter Jüri Muttika käis üht sellist katsetamas.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: