Piret Järvis oma esimesest "Pealtnägija" loost: ma pole julgenud seda siiamaani üle vaadata ({{commentsTotal}})

"Pealtnägija" reporterid Piret Järvis ja Anna Gavronski meenutasid oma esimesi lugusid Eesti ühes vaadatuimas telesaates ning kirjeldasid "Pealtnägija" meeskonna igapäevaelu.

"Me alustasime nii pisikeses toimetuse toas kui üldse olla võis ja üks hetk oli meil viis toimetajat. Kõikide ETV toimetuste peale oli "Pealtnägija" tuba kõige väiksem, kus Annale ei jätkunud isegi lauda," rääkis Järvis Raadio 2 saates "Suvehommik". Gavronski lisas, et toast, kus ta pidi režissööride ja praktikantidega lauda jagama, on saanud minevik ning nüüd pakub toimetusele peavarju hoopis suurem ruum, kus on üks laud ülegi.

Kui Piret Järvis alustab "Pealtnägijas" oma kuuendat hooaega, siis Anna Gavronski on saatega olnud seotud juba ülikooliõpingutest saati, kui saatesse praktikale läks. "Ma tegin ühe prooviloo juudi vanahärrast ja esimene oligi surfilugu, kui ma juba koosseisuliseks sain," meenutas Anna oma algusaega legendaarses telesaates.

Järvis lisas, et tegi oma esimese intervjuu slackliner'i Jaan Roosega. "See oli mu esimene lugu, ma ei ole julgenud seda siiamaani üle vaadata, aga võib-olla nüüd on nii pikk aeg mööda läinud, et võiks. Kindlasti tunduks naljakas," arvas ta.

Suveprojektid

Kuna "Pealtnägija" hooaeg on niivõrd intensiivne, on saatemeeskonnale antud võimalus suvel kaks ja pool kuud puhata. Päris puhkuseks ei saa seda kumbki reporter pidada, sest üks neist valmistas ette dokumentaalfilmi ja teine disainisaadet.

"Kui ma olen eelnevad kaks suve Raadio 2 "Suveraadiot" teinud, siis sellel aastal ma tegin valiku, et peaks võtma aja endale ka. Nii oli ja see kulus marjaks ära," ütles Järvis.

Gavronski sisustas oma suve aga Gruusia hüdroelektrijaamade teemalise dokumentaalfilmi ettevalmistamisega. ""Pealtnägija" hooaeg on päris karm ajakirjanikule. Natuke tuleb suvel puhata ja lõõgastuda," tõdes ta.

Gavronski lisas, et kõige raskem osa "Pealnägija" töös on see, et valmimisprotsessis lood käivad ajakirjanikuga päevad läbi kaasas. ""Aktuaalses kaameras" saab päev läbi, paned ukse kinni ja homme on uus teema. See, et sa pead olema kogu aeg nende asjade sees, seda peab õppima aja jooksul, kuidas ennast välja lülitada õhtuks, et saaks puhata ka," ütles Gavronski.

Järvis lisas, et keeruline on ka "Pealtnägijale" vääriliste teemade leidmine. "Eriti kuna konkurents läheb aina tihedamaks, tuleb uusi saateid ja kõik otsivad midagi sellist, mis oleks rabav, enneolematu ja uudisväärtuslik. Enda jaoks läheb ka kogu aeg latt kõrgemaks, see on ka raske moment, et pidevalt nii vaatajaid kui ka ennast suuta üllatada," ütles Järvis.

Samas kiidavad mõlemad reporterid "Pealtnägija" võimalust jagada vaatajatega lugusid, mis neile endale korda lähevad. ""Pealtnägijat" tehes on hästi kihvt see, et saad hästi erinevatest eluvaldkondadest ja erinevate teemadega kokku puutuda. See hoiab ennast värskena ja teeb selle töö rutiinivabaks," lausus Järvis.

"Pealtnägija" 18. hooaeg stardib juba täna õhtul ETV-s.

Toimetaja: Rutt Ernits



Eurovisioon
Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
Inimesed
Suri lõõtsakuningas Aivar Teppo

25. juulil suri Vedu külas Tartumaal 58-aastane Eesti lõõtsakuningas Aivar Teppo.

elu
Aasta pritsumees on viiendat korda järjest Tõrva komando pealik Alor Kasepõld

Pärnumaal Pärlselja puhkekeskuses toimus iga-aastane päästjate mõõduvõtt ja viiendat korda järjest tuli aasta pritsumeheks Tõrva päästekomando pealik Alor Kasepõld. Ka võistkondlik tiitel jäi Tõrva päästekomandole.

Tele/raadio
Rahvalaul "Hiir hüppas" sai otse-eetris uued sõnad

Raadio 2 saatejuhid Kristo Rajasaare ja onu Veiko kutsusid raadiokuulajaid üles saatma omi sõnu loole "Hiir hüppas ja kass kargas" ning kandsid tulemuse otse-eetris ette.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.